3 94 ) 220 1,2 250 113,4 mm q 20 kus koormustegur K = 1,2 m (K = 1, kui libisemiskiirus v 1 3 ; s K = 1,1 ... 1,3 kui v1 > 3 m/s). Ülekande moodul 2 a 2 113,4 m= = 1,99 mm z2 + q 94 +20 Valin m = 2 mm (reast: m = 2; 2,5; 3,15; 4; 5; 6,3; 8; 10; 12,5; 16; 20). Siis tegelik telgede vahe m(q + z 2) 2(20+94) a = = =114 mm 2 2 Ratta ja korpuse minimaalne vahekaugus a= a +3= 114 +3 13,7 mm
Telgede vahe 2 z2 5300 51 5300 * 1,2 * 346 124 mm, a = q +13 z KT2 = +13 2 [] H 12,5 51 * 220 12,5 q kus koormusetegur K = 1,2 (K = 1, kui libisemiskiirus vl 3 m/s; K = 1,1 ... 1,3 kui /s). vl > 3 m/s. Ülekande moodul 2 a 2 * 124 a = = 3,9 mm. z 2 + q 51 + 12,5 Valime m = 4 mm (reast: m = 2; 2,5; 3,15; 4; 5; 6,3; 8; 10; 12,5; 16; 20). Siis tegelik telgede vahe m( q + z 2 ) 4(12,5 + 51) a = = = 127 mm. 2 2 Ratta ja korpuse minimaalne vahekaugus a = a + 3 = 127 + 3 = 14,3 mm. Teo ja tiguratta geomeetrilised mõõtmed Teo jaotusläbimõõt
d1 = qm = 10 * 3 = 30 mm Teo peadeläbimõõt da1 = d1 + 2m = 30 + 2 * 6 = 36 mm Tiguratta jaotusläbimõõt d2 = z2m = 41 * 3 = 124 mm Tiguratta peadeläbimõõt da2 = d2 + 2m = 124 + 2 * 3 = 130 mm Tiguratta jalgaderingjoone läbimõõt df2 = d2 2,4m = 124 2,4 * 3 = 116,8 mm Hammasvöö laius b2 0,75da1, kui z1 = 1 ... 3 b2 0,75 * 36 b2 27 Valime b2 = 25 mm Mootori maksimaalne pöörlemissagedus on f = 1500 1/min = 25 1/s Teo ringkiirus = 2f = 2 * * 25 = 157,1 s-1 4 Teo libisemiskiirus Kuna , kasutame koormustegurit K=1 5. Jõudude arvutus Tiguratta pöördemomendi arvutus T = F * r = m * g * r = 350 kg * 9,81 m/s2 * 0,1 m = 343,4 Nm Tiguratta ringjõud Tiguratta radiaaljõud Fr = Fring*tan = 5538,7 * tan 25° = 2582,7 N 5 6. Pingete arvutus Hammaste ekvivalentarv Leiame tabeli 1 järgi hamba kujuteguri YF YF = 2,254 Paindepinge F Kontaktpinge H H = 297,6 MPa Varutegur [S] = 2 Lubatud paindepinge [F] = [S] * F = 2 * 100,7 = 201,4 MPa
Molekulaar-mehaanilise teooria järgi saab rahuldavalt seletada tahkete kehade käitumist nihkel ja libisemisel. Materjalide katsetamise kohta hõõrdekulumise (ilma määrdeta ja abrasiivita) kohta on kümneid erinevaid meetodeid. Kõige enam on levinud katsetamine skeemi järgi "sõrm-ketas" (pin-on-disk). Sõrme ots tehakse sfääriline, mis tagab iseseadistuvuse. Teine kasutatav meetod on "plokk-rõngas" (block-on-ring). Parameetrid, mida uuritakse on: koormus, erisurve, libisemiskiirus, temperatuur, kestus või läbitava tee pikkus, keskkond. Katsetamismeetodist sõltub katsetulemuste variatsioonikoefitsent (sõrm-ketas puhul kuni 15%, "plokk-rõngas" puhul kuni 57%). Seega, erinevate meetoditega saadud kulumise tulemuste suur hajuvus võib olla tingitud järgmistest faktoritest: kulumisjälje morfoloogia, kulumisproduktide eemaldumise kiiruses hõõrdepindade vahelt, katsesüsteemi jäikus, katsekeha kuju.
Seega puutuvad algringjooned teineteist hambumispooluses P ja veerevad teineteisel libisemata (joon. 17). Sisehambumise korral r 2 - r 1 = a ...(4.4') r 2 1 = = u12 . ...(4.3') r 1 2 33 Nurkkiirus ümber kiiruse hetkelise tsentri = 1 + 2 . Ratta 1 punkti B kiirus ratta 2 suhtes (libisemiskiirus) (v1,2 ) B = BP = (1 + 2 ) BP (vt. joon. 18) ...(c) Olgu ratas 1 varustatud hammastega, mille profiiliks on kõver 1 (joon. 19) ja ratas 2 hammastega, mille profiiliks on 2. Valemi c põhjal on punkti Y kiirus kontaktpunktis (v1,2 ) Y = PY . Et säiluks normaalne kontakt peab kiirus olema suunatud piki kontaktpunktis profiilidele tõmmatud ühist puutujat t-t. Seega peab kontaktpunkti Y ham-
(viskoossus). Sellise olukorra võib saavutada kahel viisil: · juhtida detailide vahele määret piisava surve all · anda detailidele niisugune kuju, et nende liikumisel tekiks kokkupuutuvate pindade vahel õlisurve. Enamasti kasutatakse esimest viisi, kuna see lihtsustab masinate konstruktsiooni. Kandev õlikiht (õlikiil) tekib teise viisi puhul siis, kui hõõrdepinnad, on teineteise suhtes teatava nurga all. Õlikihi kandevõime on seda suurem, mida suurem on libisemiskiirus. Poolvedelikuline hõõrdumine on selline reziim, kus samaaegselt esineb nii vedelikuline kui ka piir- või kuivhõõrdumine. Selline hõõrdumine on masinais kõige sagedamini esinev. Poolkuiv on hõõrdumine on see, kus ühteaegu esineb nii piir- kui kuivhõõrdumine. See reziim võib esineda sõlmedes, mida määritakse perioodiliselt plastse määretega. Kulumine Kulumine on hõõrdumisega kaasnev detaili mõõtmete järkjärguline muutumine. Kulumise
(viskoossus). Sellise olukorra võib saavutada kahel viisil: · juhtida detailide vahele määret piisava surve all · anda detailidele niisugune kuju, et nende liikumisel tekiks kokkupuutuvate pindade vahel õlisurve. Enamasti kasutatakse esimest viisi, kuna see lihtsustab masinate konstruktsiooni. Kandev õlikiht (õlikiil) tekib teise viisi puhul siis, kui hõõrdepinnad, on teineteise suhtes teatava nurga all. Õlikihi kandevõime on seda suurem, mida suurem on libisemiskiirus. Poolvedelikuline hõõrdumine on selline reziim, kus samaaegselt esineb nii vedelikuline kui ka piir- või kuivhõõrdumine. Selline hõõrdumine on masinais kõige sagedamini esinev. Poolkuiv on hõõrdumine on see, kus ühteaegu esineb nii piir- kui kuivhõõrdumine. See reziim võib esineda sõlmedes, mida määritakse perioodiliselt plastse määretega. Kulumine Kulumine on hõõrdumisega kaasnev detaili mõõtmete järkjärguline muutumine. Kulumise
annaabi.ee 
