riik, milles on seadused, mida järgitakse. Õigusriik formaalses laiemas tähenduses on riigikorraldus, kus lisaks seadustele, mida järgitakse, on olemas ka põhiõigused, võimude lahusus, sõltumatud kohtud ja seadusi järgiv haldus. Õigusriik materiaalses tähenduses eeldab poliitilis-maailmavaatelist väärtushinnangut. Materiaalse õigusriigi mõiste raames võib omakorda vahet teha kodanlik-liberaalsel ja sotsiaalsel õigusriigil. Kodanlik-liberaalne õigusriik on riik, kus olulisteks väärtusteks on põhiõigused, võimude lahusus, sõltumatud kohtud ja seadusi järgiv haldus. Sotsiaalne õigusriik on riik, mille esmane eesmärk on jalule seada sotsiaalne õiglus. Ehk siis õigusriiki iseloomustavad formaalsed ja materiaalsed tunnused. Formaalsed: - Võimude eristamine ja nende lahusus; - Formaalse seaduse mõiste;
mida koordineerisid rahandusministeerium ja Iiri Arengu Agentuur (IDA). Iirimaa kogemus on tõestanud, et ühest vaesest Euroopa ääremaast suure ja võimuka naabri läheduses sai kiiresti arenev ja kõrge elatustasemega riik, mille rahvuslik iseteadvus on kasvanud, kuigi osa poliitilist ja majanduslikku võimu on loovutatud ELi institutsioonidele. Iirimaa kiire areng põhineb liberaalsel majanduspoliitikal, mida on toetanud tugev sotsiaalpoliitika ning mõnede majandussektorite riiklik reguleerimine. Iiri majandusmudelit saab iseloomustada kui kolmanda tee otsingut, milles majanduslik liberalism on segatud uuskeynesistliku riikliku reguleerimisega eelkõige sotsiaal ja regionaalpoliitikas. Eesti valitsusel ja valitsevatel erakondadel oleks aeg põhjalikumalt õppida Iirimaa kogemustest, kuidas korraldada
võimuvõitlustest laastatud. 1921 aastal algas nep-poliitika novaja ekonomitseskaja politika , mis rahva olukorda veidi parandama pidi. Sellega oli lubatud riikliku kontrolli all väikeettevõtlus, talupoegadele anti õigus viljaülejaake ise müüa, riiki lubati välisimvesteeringuid, tehti koostööd kapitalistlike ja demokraatlike riikidega jne => kuna tsiviilkoodeks loodi sellisel sotsialistliku riigi kohta üsna liberaalsel foonil, siis vastas ka koodeks nep-i põhimõtetele ja pidi garanteerima nende realiseerumise tegelikkuses. Nep-i algatas Lenin, kuid 1924 aastal Lenin suri ja Stalin asus kõike reformima. 1927 oli viimane nep-i aasta, Stalin asus kõiki kapitalismi algeid välja juurima ja tegi lõpu senisele kodanikele teatud demokraatlikke õigusi ja vabadusi lubanud süsteemile. 1922. a Tsiviilkoodeks Tsiviilkoodeks loodi 1922 aaastal, jaguneb üld-ja eriosaks.
progressiivse arengu võimesse. Liberalism peab progressi ja sotsiaalset kooskõla võimalikuks ainult eraomandi alusel, mis tagab üksikisikule suurima võimaliku tegevusvabaduse. Tänapäeval on liberalismiideoloogia pearõhk vabamajanduslike põhimõtete kaitsmisel, s.o riigipoolsetest piiravatest tingimustest vabastatud majandussüs- teemi loomisel. Liberaalsel ideoloogial ei ole ühtset õpetust. See koosneb omavahel otseselt seostamata põhimõtetest, mida võib kokku võtta järgmiste märksõnadega: mõistus, progress, õiglus, võrdsus, vabadus. Riigi sekkumine majandusellu peab liberaalide arvates olema minimaalne ja piirduma peamiselt kodanikuõiguste kaitsega. Religiooni peetakse inimeste eraasjaks. Oluliseks peetakse ka
õukonna ees. Väikseimaidki sündmusi lossis kirjeldati kõikides üksikasjades ülistava vaimustuse toonis või piiritu kurvastuse ja moraalse kaastunde laadis, kui tegemist oli vastava "sündmusega". Ent kui tegemist oli millegagi, mis puudutas "kõiki-de aegade targimat monarhi" ennast, siis see press lihtsalt ei leidnud küllaldaselt magusaid sõnu. Minule näis see kõik teesklusena. Juba ainuüksi see sundis mind mõtlema, et ka liberaalsel demokraatial on oma plekid. Meeldida-püüd selle õukonna ees ja pealegi veel nii ebaväärikal moel tähendas minu silmis alandada rahvuse väärikust. See oli esimeseks pilvekeseks, mis varjutas minu suhtumist Viini "suurde" pressi. Nagu ka varem, jälgisin ma Viinis olles suure püüdlikkusega kõiki kultuuri- ja poliitilise elu sündmusi Saksamaal. Uhkuse ja vaimustusega võrdlesin ma Saksamaal märgatavat tõusu langusega Austria riigis. Ent kui
annaabi.ee 
