ning poliitiliste erakondade arenematus, aga ka vead noorte demokraatiate põhiseadustes. See nõrgestas demokraatia autoriteeti rahva silmis ning tekitas igatsuse stabiilse ,,kõva käega" valitsuse järele. Demokraatlikud ideoloogiad 19.sajandi läänemaailma peamised poliitilised ideoloogiad olid liberalism ja konservatism. 20.sajandil aga hakkasid Konservatiivid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning meelitades sellega liberaalidelt valijaid enda poole. Samas oli nende meelest jätkata traditsioonide jätkamist, kiiresti muutuvas maailmas. Klassikalised konservatiivsed parteid olid Inglise konservatiivid ja ka Ühendriikide Vabariiklik partei. Teiselt poolt kaotasid liberaalid valijaid tööliskonna huve kaitsvatele sotsialistidele ehk Sotsiaaldemokraatidele. Nende eesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt ainelist ebavõrdsust
Põhjuseks dem. traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead põhiseadustes ja valimisseadustes. See nõrgestas dem. rahva silmis ning tekitas igatsust ,,kõva käega" valitsuse järele. Dem. ideoloogiad 19. saj peamised poliitilised ideoloogiad olid liberalism ja konservatism, 20.saj olukord muutus. Konservatiivid hakkasid tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu, meelitades liberaalidelt valijaid endale. Nad keskendusid üksikisiku vabadusele ja traditsioonide hoidmisele. Liberaalid kaotasid valijaid tööliskonna huve kaitsvatele sotsialistidele e sotsiaaldemokraatidele. Pahempoolsed toetasid riigi sekkumist majandusellu, kõrgemate maksude kehtestamist, et aidata abivajajaid. Eesmärgiks oli ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt ebavõrdsust. Lootsid saavutada järkjärguliste seaduslike
n Tänapäeval on liberaalid oma kodanikuõiguste juurtest tulenevalt nihkunud vasakule või tsentrisse (sh. USA demokraadid). Majandusliku sekkumise poolest on samas enamik liberaale endiselt paremal (vähest sekkumist toetavad). n Tänapäeval paljudes riikides (Prantsusmaa on erandlik) pigem partnerlus (kristliku) kirikuga, mitte opositsioon. Valijaskonna kokkukuivamine vajadus hõlmata uusi valijaid meelitavaid väärtusi. Paljud parteid on võtnud liberaalidelt ideid üle, samas on kesklassi ettevõtjate arvukus tõusnud (valijabaas), kuigi töölisklassi hääli on kaotatud sotsialistidele. Konservatiivsed erakonnad n Von Beyme väidab, et konservatiivsed parteid ja konservatiivne programm on teinud läbi suuremaid muutusi 20. sajandil, kui ükski teine poliitiline doktriin. Algselt oldi üldiselt vastu häälteõiguse laiendamisele. Maaomanikkond ja
riikides oli tihti tagajärjeks diktatuuri teke DEMOKRAATIA 2 MAAILMASÕJA VAHEL Demokraatia valitsemisvorm, millele on iseloomulik riigi kodanike osalemine otsustamises, nende võrdsus seaduste ees ning kodanikeõiguste ja isikuvabaduse olemasolu Konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu, meelitades nii liberaalidelt valijad enda poole; keskendusid üksikisiku vabadusele ja traditsioonide hoidmisele (Inglise konservatiivid, Uhendriikide vabariiklik partei) Sotsiaaldemokraadid toetasid riigi suuremat sekkumist majandusellu ning kõrgemate maksude kehtestamist, et aidata abivajajaid; eesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond, kus elanike vahel ei ole suure ainelist ebavõrdsust RIIK MAJANDUS PARTEID JA POLIITILINE EU
kodanike hulka peaaegu kolm korda. · Mitmes riigis ei osutunud demokraatia paraku jätkusuutlikuks. Peamiselt olid selle põhjuseks demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, aga ka vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes. Demokraatlikud ideoloogiad · Konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu, meelitades sellega liberaalidelt valijaid enda poole. · Teiselt poolt kaotasid liberaalid valijaid tööliskonna huve kaitsvatele sotsialistidele ehk sotsiaal-demokraatidele. Pahempoolsed erakonnad toetasid riigi suuremat sekkumist majandusellu ning kõrgemate maksude kehtestamist, et aidata abivajajaid. Ameerika Ühendriigid · Ameerikas kehtestati nn kuiv seadus. Inimesed aga ei loobunud alkoholist. Selle valmistamise ja levitamise võttis enda peale organiseeritud kuritegevus ehk maffia,