produktiivsemalt, kui valitsus sellest eemale hoitakse. Moderne liberalism: modernset liberalismi iseloomustatakse palju osavõtlikuma suhtumisega riigi sekkumise osas. USA-s näiteks tähendab liberalism pigem suure valituse toetust mitte väikese. Selline muudatud sündis sellest, et industriaalne kapitalims oli genereerinud uued vormis ebaõiglusest jättes suure hulga populatsioonis tujukale (kiirelt muutuvale) turule. Mõjutatuna J. S. Mill`i, niiöelda Uus Liberaali, tööst L. T. Hobhouse ja J. A. Hobson kaitsesid laiemalt positiivset vaadet vabadusest. Sellest vaatenurgast vabadus ei tähenda rahule jätmist ja üksi olekut, mis ei pruugi tähendada ei midagi muud kui vabadus nälgida. Pigem on see seotud isikliku arenguga ja õilmitseva individuaaliga: mis tähendab individuaali võimalust saavutada arusaam endast. Konservatism: Ideed ja doktriinid avaldusid esmakordselt kaheksateistkümnenda sajandi lõpus,
nendes nõukogudes olid Venemaa sotsiaaldemokraadid ehk mensevikud. Nõukogudes olid ka bolsevikud (enamlased/kommunistid) esindatud. Tähtsaim nõukogu oli Petrogradi N. Ajutine Valitsus ei suutnud lahendada Vene ühiskonna põhiprobleeme. Aeg oli ääretult ebasoodne. Ajutine Valitsus oli ka seesmiselt ebastabiilne. A.V. kaotas lõpuks huvigruppide toetuse. Venemaal hakkas tõstma pead vasakäärmuslus ehk bolsevikud. (kommunism< sotsiaal <->konservatiivid/liberaali > fasism/natsism) Kommunistid Kommunistide eesmärgiks oli maailmarevolutsioon, mis tähendas kommunistliku idee võimule pääsemist üle kogu maailma. Nende ideoloogia aluseks oli klassivõitlus. (Omanikud kapitalistid ja töölised ehk proletariaat). Kaasaegse kommunismiidee peamiseks väljatöötajaks oli Karl Marx. (,,Kommunistliku partei manifest" 1848; Algab nii: ,,Üks tont käib ringi mööda Euroopat..."). Karl Marxi põhiteos kandis nime ,,Kapital." Töölised
Valitsus on vajalik selleks, et säilitada meie vabadust ning samuti mille kaudu me saame vabadust kasutada, samas kontsentreerides võimu poliitilistesse kätesse, võib valitsus ka vabadust ohustada. Sotsiaalne ühiskond ei saa olla demokraatlik selles mõttes, et tagada indiviidide vabadust. Ühiskonna vabadusel ei ole mingit pistmist indiviidi vabadusega, tegemist ei ole kõiki hõlmava eetikaga. Liberaali eesmärgiks on jätta eetika probleemid iga indiviidi enda hooleks. Vabaduse põhiliseks komponendiks ja eelduseks on vaba turg – inimeste spontaanne suhtlus. Sotsiaalse organisatsiooni ülesandeks ei ole hoida ära halbade inimeste halva tegemine ja heade inimeste hea tegemine; põhiprobleemiks on see kuidas koordineerida suure hulga inimeste majanduslik tegevus.
Seda uskumust demostreerib ta koos Isebeliga arvates isikute elulugusi nende riiete põhjal peatükk seitsmes, minekul Klooga randa. Isebeli ema proua Solojev on üks selge sümbol üldisele usulikkule traditsioonilisele ühiskonnale kes mõlemad üritavad segada meie kahte peategelase vahelisi keelatuid tabuu sündmusi ja neid lahku tirida, mitte kurjast vadi heast tahtest enda meelest mida näeme kui Solojev leinab kurbuses ühte liberaali. Veel on olemas huvitav sümbol takjas. Takjas tähistab neid uskumusi ja häid lubadusi mida Martin pakkub naisele nende mõlema nauditavaks kogemuseks. Kuid siis kui nened vahekord on läbi ja Isebel ära jookseb peatükkis üheksa, pigistab Martin takjasega endael käe veriseks mis siis demonstreerib murtuid lubadusi ja nende valusaid tagajärgi. 13. Autori sõnum Autori sõnum võibolla on minu meelest kuidas inimesed üksteist ühiskonnas mõjutavad
Väga omapärasena ja ajastut ennetavana mõjub ka Simmeli käsitlus grupi ja võõra vahelisest interaktsioonist, kus võõra olemust kirjeldatakse ostsilleeriva membraanina grupi sise- ja väliskihi vahel ning lahatakse võõra võtmerolli inimgrupi enese-identifitseerimise protsessis. Umbes sel ajal tegeles mitte küll niivõrd semiootiliste, kuid vähemalt sama universaalsete küsimustega itaallane Vilfredo Pareto. Tema poliitiliste vaadete arengus põimusid liberaali, sotsialisti ja anti-demokraadi vahelised vastuolud. Viimastel eluaastatel vaimustus tema 5 "Raha kalkulatiivne iseloom on põhjustanud uudse täpsuse, omaduste ja erinevuste defineerimise ühtsuse, lepingute ja korralduste sõlmimise selge mõõdetavuse esile kerkimise eluelementide omavahelistes suhetes just nagu väliselt on see täpsus väljenduse leidnud üleüldises taskukellade laialipaiskumises.". Georg Simmel. Suurlinn ja vaimsus. (http://condor.depaul
annaabi.ee 
