Kõige kõrgem oli arengutase Euroopa-Venemaa läänekubermangudes. Tänu balti arenenud koolikorraldusele paistsid teistest enam silma eestlased, kellest ligi 79% olid kirjaoskajad. VENE-JAAPANI SÕDA (1904-1905). 19. sajandi lõpul omandas võitlus turgude pärast suurriikide jaoks esmatähtsuse, põhjustades rahvusvaheliste vastuolude teravnemist ja sõdu. Sõda algas 27. I 1904.a. ilma ette kuulutamata. Jaapani laevastik ründas ootamatult Port Arturi sadamat Liaodongi poolsaare lõunaosas, mille Venemaa oli Hiinalt 25 aastaks endale rentinud. Kaotused olid suured. Vene Vaikse ookeani laevastiku põhijõud, mis asusid Port Arturi välisreidil, tõmbusid sisereidile ning blokeeriti täielikult Jaapani laevastiku poolt. Ka Vene maaväed jäid Jaapanile relvastuse, organiseerituse, väljaõppe ning väejuhtide võimekuse poolest alla. Vene vägede ülemjuhatajad admiral J. Aleksejev ja kindral A. Kuropatkin alahindasid Jaapani jõude.
Konfliktidega uude sajandisse Suureks vastuolude piirkonnaks kujunes 19. sajandi lõpul Kaug-Ida, kus ristusid sealsete riikide omavahelised konfliktid ning Euroopa riikide võitlus mõjusfääride pärast. Aastatel 1894-1895 toimus Jaapani-Hiina sõda, mille tulemusel tuli Hiinal loobuda Korea valitsemisest. Euroopa suurriikide toel Korea iseseisvus, kuigi oma mõju kindlustas seal Jaapan. Sõja lõpetamiseks sõlmitud Shimonoseki rahuga omandas Jaapan ka Liaodongi poolsaare, kuid Venemaa, Saksamaa ja Prantsusmaa üheaegselt esitatud nõudel see siiski tagastati Hiinale. Samaaegselt ruttasid suurriigid üksteise võidu looma Kaug-Idas endale tugipunkte ja mõjusfääre. Saksamaa maandas 1897 dessandi Kiaotsau lahe Shandongi poolsaarel ning surus järgmisel aastal Hiinale peale lepingu, millega sai seal endale tugipunkti 99 aastaks rendile. Venemaa vallutas 1897 Port Arturi, luues pinged, mis uuel sajandil lahvatasid Vene-Jaapani sõjaks
nendest 930 miljonit elas ülemere kolooniates. Koloniaalsõltuvuses olid ka Venemaa äärealade rahvad. Seega oli kujunenud koloniaalmaailm, kus ühed rahvad valitsesid ja teised olid rõhutu staatuses. Seoses Siberi raudtee ehitamisega, muutus jõudude vahekord Kaug-Idas Venemaa kasuks ja tekkis konflikt Mandzuuria ja Korea pärast. 1894-95 Jaapani-Hiina sõja tulemusena okupeeris Jaapan suure osa , kuid Inglismaa, Sakasamaa ja Venemaa nõudel pidi andma Hiinale tagasi Liaodongi poolsaare. Venemaa sai Hiinalt kontsessiooni Ida-Hiina raudtee ehitamiseks. Eesmärgiks oli Mandzuuria majanduslik alistamine. 1898 rentis Hiina Venemaalt Liaodongi poolsaare koos Port Arturi ja Daliani sadamatega. Venemaa asus ehitama sõjasadamat Port Arturisse ja haruraudteed Daliani. 1901-02 andis Hiina Venemaale kogu Mandzuuria ja Põhja-Mongoolia, see sai Venemaa-Jaapani konflikti põhjuseks. Vene-Jaapani sõda 1904-05 Tüüpiline koloniaalsõda. Sõditi Hiina mandril
a. ühinesid nad koos Kapimaa ja Nataliga LõunaAafrika Uniooniks, millest sai Suurbritannia dominioon. Vene-Jaapani sõda(1904-1905) : (Ven. kaotas, Jaapan v6itis --... Ven. meelepaha viis revolutsioonini) Marjanne Priidik 12.c klass VeneJaapani sõda oli Venemaa Keisririigi ja Jaapani vaheline sõjaline kokkupõrge, mis sai alguse tülist Mandzuuria ja Korea pärast. Lahingud toimusid peamiselt LõunaMandzuurias, eriti Liaodongi poolsaare ja Mukdeni ümbruses ning Koread ja Jaapanit ümbritsevatel meredel ja Kollasel merel. Venelased püüdsid leida Vaikses ookeanis jäävaba sadamat nii nende sõjalaevastikule kui ka kaubanduslikel eesmärkidel. Vladivostoki sai kasutada üksnes suvel, kuid Port Arthur oleks olnud kasutuskõlblik aastaringselt. Esimese HiinaJaapani sõja lõpust alates ei olnud läbirääkimised tulemusi andnud. Jaapan valis vastupanu, et säilitada enda ülemvõim Koreas.
○ Kolm tundi hiljem teatas Jaapan ametlikult sõjategevusest ● Sõja lõpetas Portsmouthi rahu (sõlmitud 5. 09. 1905), mis sõlmiti Ameerikas. ● Sõja võitjaks arvatakse Jaapanit, kes rahulepingu sõlmimisel sai endale juurde mitmeid uusi maaalasid nagu Mandžukuo (Hiina kirdeosas), LõunaSahhalin ja Kurili saared, lisaks veel Liaodongi poolsaare rendiõiguse ja ülemvõimu Koreas. ● Sõjas osales arvukalt eestlasi, tsaariarmee kaadriohvitseride seas oli mitu tulevast Eesti sõjaväe kindralit (Jaan Soots, Aleksander Tõnisson, Ernst Põdder) ● 7500 eestlast sattus 1904. aasta suvise ja sügisese tagavaraväelaste mobilisatsiooniga, sõjas kõige rohkem. August Kitzberg
kalmistuks ning Pisarate müüriks. Tol ajal täitis müür täielikult oma funktsiooni ja oli korralikult ehitatud. Järgnevate sajandite jooksul jäeti müür hooletusse. Seda hakati rekonstrueerima 607. aastal p. Kr. Sui dünastia ajal. Ehitusel töötas sunniviisil vähemalt miljon inimest, kellest ligi pooled hukkusid. Müür sai oma lõpliku kuju Mingi dünastia ajal 15. sajandil. Praeguseks on osa müürist turistide jaoks restaureeritud. Müür saab alguse Liaodongi lahe äärest Pekinbist kirdes ning lookleb tuhandete kilomeetrite pikkuselt läbi Põhja-Hiina ja Gobi kõrbe. Paljudes kohtades hargneb müür lugematuteks kõrvalharudeks või kulgevad kõrvuti paralleelsed müürilõigud. Viimaste ametlike andmete järgi onn müüri pikkuseks 6350 kilomeetrit, kuid 1990. aastal teatas üks hiinlane, et olles müüri läbi käinud pedomeetriga, sai ta selle näiduks 6700 kilomeetrit. Müüri kasutati nii sõidutee kui ka kaitsevallina
annaabi.ee 
