Ta pidas leval vaeste varjupaika, lastekodusid ja haigemaju. .10. Mille pooles erines igeusu kirik katoliku kirikust? Katolik krirk- Kirikut juhtisid patriarhid, preestrid kannavad tonsuuri, preestrid elavad tslibaadis, jumalateenistused on ladina keeles, ikoone eriliselt ei austata. igeusu kirik- Kirikut juhib paavst, preestrid kannavad habet, preestrid vivad olla abielus, jumalateenistused on kohalikus rahvakeeles, ikoone austatakse. +11. Miks kirik 1054. aastal lhenes? Sest paavst pani patriarhi krikuvande alla, patriarh vastas samaga. +12. Kirjelda igeusu phakoda. Mille pooles erineb see lne(st katoliku) kirikutest? Seinu katsid kuldsed mosaiigid ja maalingud. Lnes pole phakute skulpuutre. .13. Miks oli Btsants keskajal Euroopast mrgatavalt kultuursem? Antiikkultuuri elemendid elasid seal katkestusteta edasi ning sulasid kokku kristliku hariduse ja kultuuriga. -14. Mida on Btsants Euroopa kuluurile andnud? Too niteid.
kuuludes Prantsuse kuninglikku suguvssa. Saksid ja normannid olid tlis. Kaks rtlit olid judnud tagasi Phalt Maalt ja nad ratsutasid oma kilbikandjate ja valvurite salga ees lbi Sheffieldi kla lhedal asuva Sherwoodi metsa. Rtlid Brian de Bois-Guilbert ja Maurice de Bracy olid teel Ashby linna, kus pidid toimuma turniir rtlioskuste nitamiseks. See tee ei olnud ohutu neil minna, sest seal metsas uitas ringi ka Locksley Robin oma lindpriide salgaga. Ashbyni oli veel terve pevateekond ja lhenes torm, vajasid rndurid paika, kus d veeta. Tee res oli ks ksik kija, kes viis nad Rotherwoodi, saksi Cedricu koju bima. Cedric ei sallinud normanne, kuid ta lasi neil seal bida. Cedric oli kasvatanud oma sugulase Rowena lesse ja Rowena oli talle kui ta oma ttar. Kui keegi Rowenat solvaks, ei kahtleks Cedric teda oma majast vlja ajamast. Palverndur e. teekija tundis seal iga teeknakut. Selle teesalga eesotsas oli tegelikult Ivanhoe. Ivanhoe oli saks. Ivanhoe oli Cedricu poeg,
Majanduskriisiga kaasnes sisepoliitiline kriis. Rahvas oli rahulolematu, sdistades poliitikuid nii vime-tuse prast majanduskriisi ohjata kui ka erakondlikus korruptsioonis, parteiliste huvide eelistamises riikli-kele, valitsuskriiside kunstlikus tekitamises jm. Rahulolematuse kasv thendas rahva vrandumist riigist. 1930ndate algul tekkinud suurparteid (mitmed sarnase maailmavaatega vikeparteid hinesid) ei pidanud pingetele vastu ja lagunesid, svendades nii poliitilist kriisi. Samal ajal lhenes valitsuste eluiga (1932- 33 oli ametis 4 valitsust). Riigiasutuste autoriteet vhenes ning teravnesid vastuolud erinevate poliitiliste rh-mituste vahel. Mitmed erakonnad moodustasid isegi poolsjavestatud rhmi, mis pidid korraldama vlja- astumisi vastaste ritustel. Rahvakoosolekuil toimus ka fsilisi kokkuprkeid. Kriisiolukorras tusis esile uus poliitiline jud Eesti Vabadussjalaste Liit, mis loodi 1920. aastail sjaveterane koondava mittepoliitilise
armee ja de Castelnau' 2. armee) pealetungi Lotringis. Nelja pevaga liiguti edasi kuni 40 km ulatuses. 20. augustil asusid 8 sakslaste korpust (6. ja 7. armee) vastupealetungile. Kolme pevaga paisati prantslased tagasi positsioonidele, kust nad rnnakut olid alustanud. Phja pool asuvad prantslaste 3. ja 4. armee ritasid anda sakslastele lki lbi Ardennide metsade, kuid ldi rohkete kaotustega tagasi.[2] Septembriks oli Saksa sjavgi saavutanud suurt edu ja lhenes Pariisile, Prantsuse valitsus pidi sealt evakueeruma. Viimasel hetkel nnestus Prantsusmaal sakslased tagasi la. Marne'i lahing (5.6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti ved andsid Joseph Joffre juhtimisel lgi Saksa vgedele, nurjas Saksa sjaplaani ning mjutas oluliselt sja edasist kiku. Prast mberhaaramiskatseid tekkis kogu lnerindel positsioonisda, mille rinde pikkus oli 720 km. Tannenbergi lahingus vangivetud Vene sdurid
Sul vedas,et mina ainult kodus olin! Sellega nklemine prduski.Tol htul ema ja poeg vltisid teineteist ja vist oli see esimene kord,kui Brita loobus kallile jgrlasele head d soovimast.Et lugu kohe ja kindla peale lpetada,otsustas ta helistada juba jrgmisel peval salaprasele Esmerandale,et too paneks oma lekte linud plikale aru phe. Lk 312-313 Jrgmisel peval istus Brita hes vaikses kohvikus ja ootas Ginny ema ilmumist.Hmmastav,Brita tundis seda naist,kes reipal sammul tema lauale lhenes.Aastate vltel Helsingisse ostureisidele sites oli ta toda meela ilmega vikesekasvulist brnetti ninud laevas mitmes rollis. Me oleme ngupidi tuttavad,tundis Esmeralda heameelt. Lk 314 Millega see minu plika on hakkama saanud?Brita ei teadnud ,kuidas vastata nii sirgjooneliselt esitatud ksimusele.Tulest,veest ja vasktorudest lbi kinud Esmeralda oli skandaalivimeline naisterahvas,selles polnud mingit kahtlust.Brita pidi olema ettevaatlik.Ta rpas mtlikuna kohvi.Kui ta pilgu
annaabi.ee 
