Tarandi piirideks on suured raudkivid või paeplaadid. Väliskülg on sirge. Tarandi pikkus on 2-10m, laius 1-6m. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on maetud mitu inimest koos ehetega Enamasti põletusmatusena. Suurim seni teadaolev tarandkalme Eestis, Kunda tarandkalme, mis on 150m pikkune. LAEVKALME On kivikalme tüüp, kus kalme äärekivid on laotud laevakujuliselt. Põhja-Estis leviseid need alates neoliitikumist. Kõige arvukamalt rajati neid nooremal pronksiajal ja viikingiajal. Eesti alalt on leitud kolm laevkalmet. 2 Sõrvest ja 1 Tallinna lähedal Väost. Eesti laevkalmete versiooni päritolumaaks peetakse Ojamaad. KIVIKALME On kalme , mis on ehitatud põhiliselt kivist. Hakati ehitama neoliitikumis. Kivikalmete hulka võib arvata ka Egiptuse püramiid. KIVIKALMED EESTIS 1
Tsönopopulatsioonil on: · Geneetiline; · Sooline; · Vanuseline (normaalne, invasiooniline ning regressiivne) ja · Seisundiline koosseis (vitaalsus: kõrge ja alanenud). Populatsiooni arvukus ehk suurus on populatsiooni kuuluvate isendite koguarv mingil ajamomendil. Levi ehk dissimilatsioon on koosluse pideva rindena samm-sammult laienemine. See jaguneb: 1. Lähilevi levised jäävad olemasoleva koosluse piiridesse; 2. Kauglevi osa leviseid kantakse kooslusest välja; see võimaldab geneetilise informatsiooni vahetust teiste kooslustega ning uute kasvukohtade hõivamist. Levimisviisid: 1. Autohooria ehk iselevi; 2. Barohooria ehk raskuslevi; 3. Anemohooria ehk tuullevi; 4. Hüdrohooria ehk veelevi ja 5. Zoohooria ehk loomlevi. Liigitekke moodused: 1. Järkjärguline järk-järguline, väga aeglane populatsiooni teisenemine samal alal, mille tagajärjel lähteliik asendub väga pika aja jooksul uue liigiga; 2
uutele aladele introdutseeritud liigid, kes/mis on Eestisse jõudnud XIX sajandi lõpust edaspidi, taimede puhul loetakse ajapiiriks XVIII sajandi keskpaika. Võõrliik on liik, alamliik või madalam taksonoomiline üksus, mis on introdutseeritud väljapoole tema harilikku levikuala ehk ala, kus liik on elutsenud minevikus või kaasajal. Definitsioon hõlmab ka vastavate liikide selliseid osi, sugurakke, seemneid, mune või leviseid, mis võivad järglasi anda. Maailma Looduskaitseliit (IUCN, International Union for Conservation of Nature) soovitab võõrliikideks pidada ainult selliseid liike, kes/mis on teise keskkonda sattunud inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil. [1] Enamiks meie keskkonda sattunud võõrliike hävib neile sobimatute tingimuste tõttu, kuid on võõrliike, mis suudavad levida uutesse (kohalikesse) kooslustesse ja neis püsima jääda ehk naturaliseeruda
konkurentsi, laia bioloogilise ja ökoloogilise amplituudiga, vähenõudlikud toidu suhtes ja suure viljakusega. (Ojaveer jt 2011:7) Võõrliigid võivad siseneda uude levilasse kas tahtmatu või tahtliku inimtegevusega. Tahtlikult tuuakse sisse võõrliike põllumajanduse, metsamajandamise või ilustaimede kasvatamise tõttu. Tahtmatult võivad võõrliigid siseneda kaubanduse kaudu, kui transporditakse erinevaid kaupu. Võõrliikide seemneid või muid leviseid tuuakse sisse näiteks jõusöödaga, puuvilla ja villaga, mullaseguga, halvasti puhastatud külviseemnega jms. (Eek, Kukk 2013:17-18) Vee võõrliikide invasiooni teed on seotud veetranspordiga. Tahtmatult toimub võõrliikide levik veekeskkonnas veealuste tõttu nii ballastvee, 5 vesiviljeluse, kalakaubandusega ja inimeste poolt loodud kanalite kaudu. Ballastveega levib igal laeva reisil umbes 4500 liiki. (Ojaveer jt 2011:10) 2
*seisundiline koosseis – mingite kindlate tingimuste puudumine, mis on vajalikud normaalseks arenguks või kahjustavate tegurite mõju – tema nõudluste ja keskkonnatingimuste kooskõla. Arvukuse dünaamika – suuri hälbeid populatsiooni arvukuses nimetatakse populatsioonilaineteks. Arvukuse muutustega seotud asjaolud: -rikkalik õitsemine – on suure viljasaagi eeldus -rikkalik viljumine – valmib rohkem leviseid (seemneid) -levi Taimkate ja selle elemendid Eluvormid, liikidevahelised suhted. Ökoloogilised integratsioonid: -sümbioos – kahe isendi kasulik kooselu (nt. mügarbakterid liblikõieliste juurtel) -kommensialism – ühele isendile kasulik, teisele ei kasulik ega kahjulik -parasitism – ühele isendile kasulik, teisele kahjulik Toitumis- ja laguahelad
annaabi.ee 
