Liigisisesed üksused on lahtised süsteemid, ristudes vahetavad nad geene. Sageli jaotavad botaanikud mitmesuguste tunnuste järgi liike mitmeteks väikesteks üksusteks.Selliste üksuste hulka kuuluvad alamliik, teisend, vorm, sort. Alamliik ehk geograafiline rass erineb põhiliigist mõne selge tunnuse poolest. Alamliigil on liigi kogu levialas oma kindel leviku piirkond. Teisend erineb põhiliigist tunnuste poolest vähem kui alamliik ja selle levimisala on väiksem. sageli on alamliigi ja teisendi eristamine problemaatiline, kuna nende põhimõtteline erinevus on väga väike. Teisendite jaotus GEOGRAAFILINE TEISEND Geograafilised teisendid ja alamliigid kujunevad välja sellistel liikidel, mis oma ulatusliku leviala tõttu kasvavad väga mitmekesistes kliimatingimustes, näiteks siberi lehis , harilik kuusk . ÖKOLOOGILISED TEISENDID Ökoloogilised teisendid kujunevad välja teatud keskkonna tingimuste erinevuse juures.Heaks
ST valik toimib siis kui keskkonna tingimused on püsivad. Toimib kõikides liikides pidevalt. Kujunevad välja nn keskmised tunnused. Paljunemise käigus kõrvaldatakse keskmisest oluliselt erinevate tunnustega isendid. Liigitunnused on püsivad muutuvad vähe (hõlmikpuu) SU valik toimib kui elutingimused muutuvad mingis suunas või asutakse elama uude keskkonda. Seal on edukad eelmistes tingimustes vähem edukad isendid. (kasekedrikvaksik Inglismaal) LÕ valik toimib siis kui liigi levimisala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Ühes piirkonnas on eelistatud ühed tunnused, teises teistsugused. Mikroevolutsioon liigisisesed evolutsioonilised muutused Makroevolutsioon muutused mille tõttu tekivad liigist kõrgemad organismi rühmad. KOHASTUMINE Omadusi mis soodustavad liigi isendite ellujäämist ja paljunemist vastavas keskkonnas nimetatakse kohastumusteks. Evolutsiooni uurimine on püüe aru saada kuidas aegade jooksul, kui
(joonis) ST valik toimib siis kui keskkonatingimused on püsivad. Toimib kõikides liikides pidevalt. Kujunevad välja nn keskmised tunnused.Paljunemise käigus kõrvaldatakse keskmisest oluliselt erinevate tunnustega isendid. Liigitunnused on püsivad muutuvad vähe (hõlmikpuu) SU valik toimib kui elutingimused muutuvad mingis suunas või asutakse elama uude keskkonda. Seal on edukad eelmistes tingimustes vähem edukad isendid. (kasekedrikvaksik Inglismaal) LÕ valik toimib siis kui liigi levimisala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Ühes piirkonnas on eelistatud ühed tunnused, teises teistsugused. Mikroevolutsioon liigisisesed evolutsioonilised muutused Makroevolutsioon muutused mille tõttu tekivad liigist kõrgemad organismi rühmad. KOHASTUMINE Omadusi mis soodustavad liigi isendite ellujäämist ja paljunemist vastavas keskkonnas nimetatkse kohastumusteks. Evolutsiooni uurimine on püüe aru saada kuidas aegade jooksul, kui
Igale liigile on määratletud loodusliku leviku piirkond. Põhiline geneetiline ja evolutsiooniline üksus liigi piires on kohalik e. lokaalpopulatsioon, s.o. ühes paigas elunevate, omavahel ristuvate isendite rühm. Populatsioonide rühmitused moodustavad mitmeid liigisiseseid kategooriaid. Liigist väiksem süstemaatikaüksus on alamliik e. geograafiline rass (subspecies). Alamliik erineb põhiliigist mõne selge tunnuse poolest. Alamliigil on liigi koguareaalis oma levimisala ning vahel on kasvukohadki erinevad. Evolutsiooni seisukohalt võib alamliik olla tekkiv liik. Liigisisesed üksused on veel teisend ja vorm. Teisend erineb põhiliigist tunnuste poolest vähem kui alamliik ja selle levimisala on kitsam kui alamliigil. Seega on teisendid seotud, kas teatud territooriumiga, areaaliga (geograafilised teisendid), kasvukohaga, mullastikuga (ökoloogilised, edaafilised e. mullastikulised teisendid) jne. Alamliigi ja teisendi eristamine
· Liigist suuremad ja väiksemad taksonid Liigist suuremad taksonid: perekond (üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki), sugukond (lähedasi perekondi ühendav üksus), selts (lähedasi sugukondi ühendav üksus), klass, hõimkond, riik Liigist väiksemad taksonid: alamliik (liigi geograafiliselt või ökoloogiliselt eraldatud osa, mille isendid on evolutsiooni käigus omandanud pärilikke erisusi morfoloogias ja ökoloogias), varieteet (teisend; levimisala kitsam kui alamliigil, seotud kas territooriumiga, mullastikuga, areaaliga vms), vorm (erinevad põhiliigist tunnuse või väheste lähedaste tunnuste poolest; selge levimispiirkond puudub, esinevad areaalis hajusalt). Kultivar, sorkloon, aedkloon. · Binaarne nomenklatuur Binaarne nomenklatuur (ka binomiaalne nomenklatuur) on ladinakeelsete liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil:
Liigist suuremad ja väiksemad taksonid Liigist suuremad taksonid: perekond (üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki), sugukond (lähedasi perekondi ühendav üksus), selts (lähedasi sugukondi ühendav üksus), klass, hõimkond, riik Liigist väiksemad taksonid: alamliik (liigi geograafiliselt või ökoloogiliselt eraldatud osa, mille isendid on evolutsiooni käigus omandanud pärilikke erisusi morfoloogias ja ökoloogias), varieteet (teisend; levimisala kitsam kui alamliigil, seotud kas territooriumiga, mullastikuga, areaaliga vms), vorm (erinevad põhiliigist tunnuse või väheste lähedaste tunnuste poolest; selge levimispiirkond puudub, esinevad areaalis hajusalt). Kultivar, sorkloon, aedkloon. Binaarne nomenklatuur Binaarne nomenklatuur (ka binomiaalne nomenklatuur) on ladinakeelsete liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil:
Igale liigile on määratletud loodusliku leviku piirkond. Põhiline geneetiline ja evolutsiooniline üksus liigi piires on kohalik e. lokaalpopulatsioon, s.o. ühes paigas elunevate, omavahel ristuvate isendite rühm. Populatsioonide rühmitused moodustavad mitmeid liigisiseseid kategooriaid. Liigist väiksem süstemaatikaüksus on alamliik e. geograafiline rass (subspecies). Alamliik erineb põhiliigist mõne selge tunnuse poolest. Alamliigil on liigi koguareaalis oma levimisala ning vahel on kasvukohadki erinevad. Evolutsiooni seisukohalt võib alamliik olla tekkiv liik. Liigisisesed üksused on veel teisend ja vorm. Teisend erineb põhiliigist tunnuste poolest vähem kui alamliik ja selle levimisala on kitsam kui alamliigil. Seega on teisendid seotud, kas teatud territooriumiga, areaaliga (geograafilised teisendid), kasvukohaga, mullastikuga (ökoloogilised, edaafilised e. mullastikulised teisendid) jne. Alamliigi ja teisendi eristamine
annaabi.ee 
