Klasse märgitakse kaldkriipsu abil selliselt: võrguaadress/võrgumask näiteks 193.40.80.0/24 Võrguaadress (ingl. k. network address) on klassi kõige väiksem IP aadress, antud näites 193.40.80.0. Võrku kuuluvate IP aadresside koguarvu saab leida sellise valemi abil aadresside arv = 2^(32 - mask) antud juhul aadresside arv = 2^(32 - 24) = 2^8 = 256 Võrgu kõige suuremat IP aadressi nimetakse leviaadressiks (ingl. k. broadcast address) ning ta arvutatakse sellise valemi järgi leviaadress = võrguaadress + aadresside koguarv alamklassis - 1 näites antud alamklassi 193.40.80.0/24 leviaadressiks saame leviaadress = 0 + 256 - 1 = 255 Tulemuseks on 193.40.80.255. Kõik klassi võrguaadressi ja leviaadressi vahele jäävad IP aadressid, kaasa arvatud võrgu- ja leviaadress ise, kuuluvad kõnealusesse klassi. Alamklassile vastavasse võrku kuuluvate arvutite IP aadressidena võib kasutada kõiki klassi kuuluvaid aadresse peale võrgu- ja leviaadressi
162 ...). Klasse märgitakse kaldkriipsu abil selliselt: võrguaadress/võrgumask näiteks 193.40.80.0/24 Võrguaadress (ingl. k. network address) on klassi kõige väiksem IP aadress, antud näites 193.40.80.0. Võrku kuuluvate IP aadresside koguarvu saab leida sellise valemi abil aadresside arv = 2^(32 - mask) antud juhul aadresside arv = 2^(32 - 24) = 2^8 = 256 Võrgu kõige suuremat IP aadressi nimetakse leviaadressiks (ingl. k. broadcast address) ning ta arvutatakse sellise valemi järgi leviaadress = võrguaadress + aadresside koguarv alamklassis - 1 näites antud alamklassi 193.40.80.0/24 leviaadressiks saame leviaadress = 0 + 256 - 1 = 255 Tulemuseks on 193.40.80.255. Kõik klassi võrguaadressi ja leviaadressi vahele jäävad IP aadressid, kaasa arvatud võrgu- ja leviaadress ise, kuuluvad kõnealusesse klassi. Alamklassile vastavasse võrku kuuluvate arvutite IP aadressidena võib kasutada kõiki klassi kuuluvaid aadresse peale võrgu- ja leviaadressi
Ühes võrgus (kui IP aadressi võrguosa on sama) saavad arvutid ja võrguseadmed suhelda vahetult. Erinevate võrkude vahel info liikumiseks saadetakse pakett algul kindlale „oma“ võrgu arvutile või seadmele – lüüsile (gateway), mis siis omakorda saadab paketi edasi vajalikku sihtvõrku. IP aadress, kus kõik seadmeosa bitid on 0, on võrguaadress. IP aadress, kus kõik seadmeosa bitid on 1, on võrgu leviaadress (broadcast). Kui IP võrku pole plaanis ühendada interneti ega teiste IP võrkudega, siis võib seadmetel kasutada suvalisi IP aadresse. Laboriülesannete puhul tuleb võrk ühendada internetiga ja siis on lubatud kasutada vaid neid IP aadresse mis kuuluvad privaatsete IP aadressite hulka (Tabel 1)., 3. Kuidas saab muuta WinXP operatioonisüsteemiga arvutis võrguseadistusi? a
kood=2 - protokolli ei toetata kood=3 - port kättesaamatu kood=4 - fragmenteerimine vajalik o Eluaja ületamine(11) ... IP-aadress 32 bitti - 4 oktetti koosneb o võrguaadressist o hosti aadressist võrgus kirjutatakse kümnendkujul nt 123.45.67.89 o (sama IP nt 16-ndsüsteemis 7B 2D 43 59) Võrguaadress - host bitid kõik nullid Leviaadress (broadcast) - hosti bitid kõik ühed o RFC 919 Algselt võrguaadress esimene oktett Unicast, multicast, broadcast Võrgumask network mask, subnet mask Võrgu- ja hostiosa piiritlemiseks võrguosa bitid ühed hosti osa bitid nullid kirjutatakse nagu IP-aadressi nt 255.0.0.0 esitatakse ka kaldriipsuga vormis, nt /8 Reserveeritud IP-aadressid 224.0.0.0/4 - multiedastus (224.0.0.0 kuni 239.255.255.255) 240.0.0
kogu aeg olemas (nt telefoniühendus), peab maksma ainult kasutatud aja eest. pakettkommunikatsioon: kuni 1 MAC-kaadrisse pakitud pakett liigub, on meedium hõivatud, kohe kui ta enam ei liigu, on meedium vaba. Võib luua virtuaalse kanali või visata (datagrammide puhul). ISO-OSI võrgukiht ja TCP/IP internetikiht. Protokollid IPv4, IPv6. DHCP, ARP ja NAT. IP- aadress, aadresside klassid, CIDR ja võrgumask, privaatvõrk, multicast ja leviaadress (broadcast). võrgukiht kasutab pakettkommunikatsiooni, adresseerib sihtkohta IP aadressiga, edastab datagramme. internetikiht valib järgmise sõlme saatmisel, fragmenteerib datagrammi ja edastab selle kanalikihile, IPv4 aadress (32 bitti) esitatakse kümnendarvu kujul: 172.16.254.3 IPv6 aadress (128 bitti) esitatkse kuueteistkümnendarvudena: 2001:db8:85a3:0:0:8a2e:370:7334 DHCP dynamic host configuration protocol - kleindi-serveri vaheline
Kui saadame 33 mitu paketti, võivad paketid erinevaid teid pidi liikuda. Teine pakett võib varem kohale jõuda kui esimene. Datagrammis on info pakettide järjekorra kohta. 27. ISO-OSI võrgukiht ja TCP/IP internetikiht. Protokollid IPv4, IPv6. DHCP, ARP ja NAT. IP- aadress, aadresside klassid, CIDR ja võrgumask, privaatvõrk, multicast ja leviaadress (broadcast). Internetikihi funktsioonid: Edastamisel järgmise sõlme valik, kuhu datagramm saata. Datagrammi edastamine kanalikihile (LLC), datagrammi fragmenteerimine (kui on infot rohkem, kui kaadrisse mahub, siis jagatakse kaader juppideks ning saadetakse juppide/fragmentidena) Vastuvõetud andmete edastamine transpordikihile (TCP) Veatuvastus ja diagnostika IPv4 aadress (32 bitti) esitatakse grupeeritud kümnendarvu kujul: 172.16.254.3
aadressite nimekiri ja kui arvuti liitub võrguga, siis ta küsib sellelt serverilt aadressi. DHCP variant on hea ja vajalik siis, kui võrgus olevate arvutite hulk on muutuv, näiteks WIFI võrkudes. See tähendab, et aadressid ei ole fikseeritud ja igakord, kui keegi võrguga liitub, saab ta mingi kindla aadressi. Kui arvuti pöördub DHCP võrku, siis algselt ta pöördub sellise aadressiga kus on kõik ühed. See on ,,broadcast" aadress ehk leviaadress ja selle võtavad vastu kõik, kes võrgus on. Pordi number 67 tähendab seda, et see on mõldud kõigile, kes võrgus on ja kui selles võrgus on DHCP server, siis see võtab vastu. Tal endal aadressi ei ole ja seega ta paneb saatja aadressiks nulli ja pordi numbriks 68, et ta on DHCP klient. Sellele transaktsioonile pannakse identifikaator, et kui vastus tuleb, on see sellega seotud. DHCP server saab selle kätte ja teised saavad ka kätte, kuna neil ei ole serverit, siis nad ei vasta
annaabi.ee 
