- Kaotas sündides ema. - Anti kasvatada sugulaste juurde. - Puudulik haridus, kalduvus seiklustele. - Proua Warensi maamõisas 8 aastat. Jean Jacques Rousseau 1712-1778 - 1741 läheb Pariisi, et kodukooliõpetajana ülalpidamist teenida. Omandab Pariisi radikaalses haritlaskonnas teatud nime. - Abiellub (ametlikult alles 25 aasta pärast) lihtsa kuid kohtlase teenijatüdruku Therese Levasseuriga, kellega oli 5 last. - Laste kasvatamisest ta loobub andes need kasvatusasutusse. - 1750 a. saavutab hiilgava võidu Dijoni Akadeemia konkursil: "Arutlus teaduste ja kunstide üle." - Ta vastab selles küsimusele: Kas teaduste ja kunstide uuendamine aitab kaasa kommete õilistamisele? - Siit alates on ta Prantsusmaa esimene sulemeister. Teosed: - 1755 a. ilmub "Arutlus ebavõrdsuse üle inimeste keskel." Terav süüdistus
kirjutama korrektses prantsuse keeles. Ka Rousseau läks üle katoliku usku. Olles vahelduvalt nii kodu- kui muusikaõpetaja, tegeles Rousseau sel ajal intensiivselt kirjanduse, teoloogia, filosoofia ja muusikaga. Ta komponeeris ja arendas välja arvudel põhineva noodikirja. 1742. aastal läks ta Pariisi, kus ta tutvus Denis Diderot'ga ja entsüklopedistidega. Ta koostas entsüklopeedia jaoks hulgaliselt artikleid muusika kohta. Alates 1745. aastast elas ta koos Therese Levasseuriga, nende ühised lapsed andis Rousseau laste varjupaika. Aastal 1750 sai ta Dijoni Akadeemia poolt auhinnatud esseega ,,Arutlus teadustest ja kunstidest" üleöö kuulsaks. Viis aastat hiljem järgnes teine filosoofiline teos ,,Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse allikaist ja alustest". Umbes samal ajal pöördus ta tagasi kalvinismi. 1756. aastal asus ta elama väikesesse maamajja Montmorencysse Pariisist põhja pool, mille oli tema käsutusse andnud tema soosik ja armsam proua d'Epinay
Iga last tuleb võtta isiksusena ja vastavalt vanusele ka harida. Jean-Jaques Rousseau Jean-Jacques Rousseau sündis 28.juunil 1712 a. Genfis. Ema suri ja Rousseau jäi elama koos isaga. Rousseau elu oli väga keeruline. Pärast 1738a lahkus Rousseau Genfist Lyonisse, kus ta töötas koduõpetajana. Sellest ajast on pärit õppekava visand, mis oli eeltööks ,,Emile ´ile". Aastaid hiljem kohtus ta Tereese Levasseuriga, kellega peale 25 a. kooselu ta ka abiellus. Ta oli väga musikaalne ja õppis muusikat palju. Rousseau lükkas tagasi kõik talle annetatud rahad ja tiitlid ja pensionid. Ta arvas, et ta pole kõlblik sotsiaalse elu jaoks kõigi selle köidikute ja kohustustega. Rousseau viimane suurem töö oli ,,Pihtimused". Mille ta lubas avaldada alles pärast oma surma. Rousseau teine suurem töö "Emile" ilmumine tõi tema ellu suure pöörde. Ta oli sunnitud Prantsusmaalt põgenema. Senat otsustas 9
Ta mõtles ka nootide ülestähendamist lihtsustada ja sellele ehitas ta lõpuks oma lootused. Otsustas minna Pariisi ja seal oma õnne katsuda. Kui tähtsad olid Rosseaule aastad Pariisis? Tema uus nootide süsteem ei leidnud Pariisi Teaduste Akadeemia poolt vastuvõttu. Teenis endale põhiliselt leiba nootide kirjutajana ja kirjanikuna. Peaaegu kümme aastat elas Jean Jagques veel kuulsuseta ja puudusega võideldes. Pansionis, kus ta elas tutvus ta Tereese Levasseuriga, kes kunagi ei õppinud õieti lugema ja kirjutama, keda Rosseau aga siiski kiidab hea iseloomu ja praktilise mõistuse pärast. Ta hoolitses mehe eest nii headel kui halbadel päevadel. Kahekümne viie aastase kooselu järel tunnistas Rosseau ta pühalikult oma naiseks. Sai tööd sekretärina maksuametis kõrgepalgalisel laekahoidja kohal, kuid mõte, et sellise töö juures pole tal võimalik kuulutada kõrgeid ideid ja armastust rahva vastu, piinas teda nii, et ta jäi raskesti haigeks
· 1741 läheb Pariisi, et kodukooliõpetajana · Kultuur ülalpidamist teenida. Omandab Pariisi radikaalses · "Kultuur andis nõrkadele uued ahelad ja rikastele haritlaskonnas teatud nime. uue võimu." · Abiellub (ametlikult alles 25 aasta pärast) lihtsa · Mõistus ja teadus on nõrgendanud inimeste kuid kohtlase teenijatüdruku Therese loomulikku kombelisust. Levasseuriga, kellega oli 5 last. · Luksus teeb inimese nõrgaks ja maneerid kalgiks. · Laste kasvatamisest ta loobub andes need · Mida kultuursem ühiskond, seda sügavamad kasvatusasutusse. pahed. Inimene "võõrandub". · Jean Jacques Rousseau
annaabi.ee 
