Kala (liha) 18-25 Veest püütud valkude osakaal on ainult ca 4% kogu tarbitud valgu kogusest. Siit ka üks võimalik viis inimkonna toiduprobleemide lahendamiseks. 3.1 Kalad Peamised kalapüügi objektid: · Heeringlased (Clupeidae) · Ansoovislased (Engraulidae) · Hobumakrelllased (Carangidae) · Meripuuklased (Scorpaenidae) · Lestlased (Pleuronectidae) · Hailaadsed (Selachomorpha) · Mõõkkalalased (Xiphiidae) Kalavarudest Kalavarud on piiratud toiduhulgaga. Noored kalad kasutavad toitu efektiivsemalt. Efektiivne kalapüük hoiab kalad noored st püütakse välja vaid vanad isendid. Võrgusilma suurusega saab reguleerida kalapopulatsiooni vanust. Heeringas, tursk, koha (Atlandist) ja ansoovis (Vaiksest ookeanist) on juba ülepüütud. 3.2 Söödavad selgrootud
suurenemisega seotud hapnikureziimi paranemine mere sügavamates osades - B Läänemerest Eesti kalurite poolt töönduslikult püütavad kalaliigid Heeringlased: räim, kilu Lõhelased: lõhe , meriforell, merisiig Ahvenalased: ahven, koha Hauglased: haug Tintlased: meritint Angerlased: angerjas Karplased: vimb, säinas, roosärg, koger, hõbekoger, latikas, karpkala, nurg Tuulehauglased: tuulehaug Lestlased: lest Eesti vetes töönduslikult vähetähtsad Läänemere kalad: Ogalikulased: ogalik, luukarits, raudkiisk Merinõelalised: madunõel, merinõel Ahvenlased: kiisk Ridakalalased: suttlimst (Läänemere lõunaosas 20-200m sügavusel) Võikalalased: võikala (Eesti aladel puudub) Emakalalased: emakal (kuni 5 soolsusega riimvees, > 20m sügavusel) Tobiaslased: väike tobias, suur tobias Mudillased: must mudil, väike mudilake, pisimudilake, kirjumudil, ümarmudil Makrellased: makrell
Aasaöölane aasaöölane öölased liblikalised Rohe-tondihobu tondihobu tondihobulased kiililised Kuningkiil Anax Imperator tondihobulased kiililised Jõesilm silm silmlased silmulised Angerjas angerjas angerlased angerjalised Lest lest lestlased lestalised Haug haug hauglased haugilised Meriforell lõhe lõhelased lõhelised Ahven ahven ahvenlased ahvenalised Luts luts lutslased tursalised Viidikas viidikas karpkalalased karpkalalised alamliik: Balti kilu
Harilik haug Haug Hauglased Haugilised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Harilik koger Koger Karpkalalased Karpkalalised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Koha Koha Ahvenlased Ahvenalised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Lest Lest Lestlased Lestalised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Angerjas Angerjas Angerlased Angerjalised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Räim Heeringas Heeringlased Heeringalised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Läänemere kilu Kilu Heeringlased Heeringalised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad
särg (Rutilus rutilus) särg (Rutilus) karpkalalased (Cyprinidae) roosärg (Scardinius roosärg (Scardinius) karpkalalased (Cyprinidae) erythrophthalmus) linask (Tinca tinca) linask (Tinca) karpkalalased (Cyprinidae) säga (Silurus glanis) säga (Silurus) sägalised (Siluridae) lest (Platichthys flesus) lest (Platichthys) lestlased (Pleuronectidae) tähnikvesilik (Triturus vulgaris) vesilik (Triturus) salamanderlased (Salamandridae) harilik mudakonn (Pelobates mudakonn mudakonlased (Pelobatidae) fuscus) (Pelobates) veekonn (Rana esculenta) konn (Rana) konlased (Ranidae) tiigikonn (Rana lessonae) konn (Rana) konlased (Ranidae)
) 64. Nolgus, Myoxocephalus scorpius scorpius (L.) 65. Meripühvel, Taurulus bubalis (Euphrasen) 66. Võldas, Cottus gobio L. 25. sugukond: Merivarblaslased, Cyclopteridae 67. Merivarblane, Cyclopterus lumpus L. 26. sugukond: Pullukalalased, Liparidae 68. Pullukala, Liparis liparis barbatus Ekström XIII selts: LESTALISED, PLEURONECTIFORMES 27. sugukond: Kammellased, Scophthalmidae 69. Kammeljas, Scophthalmus maximus (L.) 28. sugukond: Lestlased, Pleuronectidae 70. Soomuslest, Limanda limanda (L.) 71. Merilest, Pleuronectes platessa (L.) 72. Lest, Platichthys flesus trachurus (Duncker) Eesti kalad Ahven Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses.
Alamselt tuunilised N. tuun Alamselt mudilaslised Sgk mudilaslased kõhuuimed liitunud iminapaks N. väike mudilake, pisimudil, kirjumudil Alamselts merehärjalised Sageli ogade ja naastudega N. merihärg, nolgus, meripühvel, merivarblane 16.3.4.4.10. Selts lestalised Põhjaeluviislilised, lamendunud ja ebasümmetrilise kehaga. Sgk lestlased silmad paremal küljel N. lest, hiidlest Sgk romblased silmad vasakul küljel N. kammeljas 16.3.4.4.11. Selts kerakalalised N. kerakala, siilikkala, kuukala 16.3.5. Klass: kopskalad (Dipnoi) Hingavad nii lõpuste kui kopsudega, sisemised ninaavad ehk koaanid, lihaselised loibjad paarilised uimed. N. neotseratodus, protopterus, lepidosiiren 16.3.6. Klass: vihtuimsed (Crossopterygii)
ja laienenud nii ülemises kui alumises osas. Kôik liigid on ovipaarsed. Euroopas on esindatud kaks perekonda Cucullanus ja Dichelyne. (Moravec, 1994). Lestal esinevad sugukonna liigid Cucullanus heterochrous ja Dichelyne minutus. Môlemal liigil on suhteliselt sarnane elutsükkel. Cucullanus heterochrous omab obligatoorse vaheperemehena paljude sugukondade esindajaid klassis hulkharjasussid (Køie, 2000, ref. Køie, 2001) ja lôpp-peremehed on ainult lestlased (Moravec, 1994, ref. Køie, 2001). Dichelyne minutus erineb viimasest oma vaheperemehe spetsiifilisuse tôttu, kuid tema lôpp-peremeste spekter on laiem (Køie, 2001). Dichelyne (Cucullanellus) minutus on väike käävjas, paksu kutiikulaga nematood. Söögitoru ülemine laienenud osa moodustab ösofastoomi, mille surub allpool, poole söögitoru peal kinni närvirôngas. Soolestiku ülemine, ventraalselt asetsev pimesool vôib ulatuda närvirôngani
annaabi.ee 
