(vanasti valmistati neid ka puust). Põhimõtteliselt kujutavad puupillid endast silindrilist (flööt, klarnet) või koonuselist toru (oboe, fagott, saksofon). Puupuhkpill kujutab endast aukude ja klappidega toru. Neid avades ja sulgedes saab muuta helikõrgusi. Heli tekitatakse puhumise teel. Heli tekitamiselt jagunevad pillid kaheks: heli tekitatakse huuliku avasse puhumise teel – flöödid ja heli tekitatakse lesta abil. Lesthuulikuga pillid jagunevad ühekordse lesthuulikuga – klarnet, saksofon ja kahekordse lesthuulikuga – oboe, fagott – pillideks. Kromaatilist mängu võimaldavad puupillidel ülepuhumine ja toru lühendamine. FLÖÖT .... on orkestri puupillide rühma üks kõrgemaid pille – on koos pikoloflöödiga vanimaid puhkpille. Flööt on pärit Aasiast. Esialgu nimetati flöötideks lihtsaid puust torusid, millel oli tavaliselt 6-8 auku ja mida helikõrguste muutmiseks sõrmedega kaeti.
3 1. PUUPUHKPILLID Termin ,,puupillid" iseloomustab pilli kõlavärvi või tämbri karakterit ja pilli ehitust, mitte materjali. Puupuhkpill kujutab endast aukude ja klappidega toru, mida avades ja sulgedes saab muuta helikõrgust. Heli tekitatakse puhumise teel. Heli tekitamiselt jagunevad pillid kaheks: heli tekitatakse huuliku avasse puhumise teel flöödid ja heli tekitatakse lesta abil. Lesthuulikuga pillid jagunevad ühekordse lesthuulikuga klarnet, saksofon ja kahekordse lesthuulikuga oboe, fagott pillideks. 1.1 Flööt Flööt on pärit Aasiast ning oma aastatuhandete vanuste esivanematega on flööt sümfooniaorkestri pillide hulgas üks auväärsemaid. Tänapäeva flööt on valmistatud metallisulamist, tal on aukhuulik ning klappide süsteem mängutehnika hõlbustamiseks. Mängides hoitakse flööti põiki paremale poole. Flöödiga saab mängida nii kiireid liikumisi
Puupuhkpillid Puupuhkpill on kõlatoru mille sees on avad õhusamba muutmiseks avad ja kõlatoru lõpeb laieneva kõlalehtriga. Avasid sulgetakse või avatakse sõrmede või klappidega Puupuhkpillid on oma nime saanud mitte materjali järgi vaid nende sooja tämbri järgi. Tänapäeval ehitatakse puupuhkpille puidust, metallist, elevandiluust ja tehismaterjalidest. Puupuhkpillid jagunevad kaheks: heli tekitatakse huuliku avasse puhumise teel (flööt) ja heli tekitatakse lesta abil. Lesthuulikuga pillid jagunevad omakorda kaheks need on ühe kordse lesthuulikuga (klarnet ja saksofon) ja kahekordse lesthuulikuga (oboe ja fagott). Aukhuulik Aukhuulik ei ole nagu kõik teised huulikud otsast, see on küljepeal. Õhusammas pannakse võnkuma huultega vastu huulikuava serva puhudes. Ühekordne lesthuulik ehk trost ... on õhuke pilliroost liistak mis kinnitub klambriga pillitorule, paneb õhujoa vibreerima ja suunab selle pillitorusse. Kahekordne lesthuulik ehk topelttrots ..
Vaskpuhkpillid Valmistatud messingust Cu + Zn. Tämber särav, jõuline. Ehitus pillitoru ühes otsas on kausshuulik, teises kõlalehter. Tämbrit muudetakse sordiini abil. Trompet kõla on pidulik, ventiilidega, kõrge ja särav tämber Tromboon kõlalt massiivsem kui trompet, U-kujuline kroon, helikõrgust muudetakse krooni abil Metsasarv kõla on trompetist pehmem ja sumedam; helimees hoiab tihti kätt kõlalehtris, et muuta tämbrit Saksofon lesthuulikuga, klappidega kaetud sõrmeavad, mahe tämber, kõlalehter 2. BAROKKORKESTER, VÄIKE JA SUUR SÜMFOONIAORKESTER Barokkorkester keelpillid + klavessiin, dirigenti pole vaja Klassikaline e. väike sümfooniaorkester keelpillid ülekaalus, viisi mängivad puupuhkpillid; dirigent olemas, aga roll pole tähtis Romantiline e. suur sümfooniaorkester puhkpillid ülekaalus, viisi mängivad vaskpuhkpillid; dirigent on tähtis, kuna orkester on suur 3. DIRIGENDI ÜLESANDED
nööridega, iga V tipus oli nahkrihm, millega nöörid tõmmati kõvemini pinguli, et kile poleks lõtv. Trummipulkade pead jagunevad kõvadeks, keskmisteks ja pehmeteks. Roopillid Roost keeltega puhkpilli heli saab alguse keele võnkumisest, mis paneb võnkuma pillitorus oleva õhusamba. Roost on kujunenud kaht tüüpi pilliosad: · Lesthuulikud jagunevad omakorda ühekordse-(klarnet) ja kaksiklesthuulikuga (fagott) pillideks. Üks vanimaid lesthuulikuga pille oli Antiik-Kreeka aulos, mida mängiti juba 2800 eKr. · Lestkeeled leiduvad peamiselt mõnedes oreliviledes ja lõõtsatüüpi pillides (harmoonium, akordion, suupill ja traditsiooniline hiina sheng). Keeled Kreeka mütoloogia järgi oli vibunööri heli see, mis äratas jumal Apolloni tähelepanu pillikeele võnkumise vastu. Teooria. Kahe punkti vahele pingutatud keele põhikõrgus sõltub selle pikkusest, jämedusest,
Põis oli õhureservuaar nagu torupillikott. Põiest väljuva pilliroo sees olid sõrmeavad. Torupill Torupill pärineb tõenäoliselt Sumerist ja võib-olla ka Kreekast. Neid tunti Roomas ning Araabia kirjalikes allikates mainitakse 11. sajandil. Nende peamine iseloomulik omadus on pidev heli, mida tekitatakse tuulekotti reserveeritud õhu abil. Tuulekott puhutakse täis suu abil või kasutades lõõtsa, mida mängija liigutab käega. Koti külgedest on läbi pistetud putk (õhupuhumistoru), lesthuulikuga puhumispulk, bassitorud, mis annavad kogu aeg ühesugust tooni (burdoonid) ning mis on häälestatud oktaveis ja kvintides. Hindustani traditsiooniline masak on lihtsaim torupill. See koosneb ühekordse lesthuulikuga bambusvilest ja kitsenahast tuulekoti külge seotud putkest. Teine India torupill bajana scuti oli kasutusel peamiselt religioosses muusikas, kuni asendati 19. sajandi keskel harmooniumiga. Trompet Muinasegiptlased kasutasid 50-60 cm pikkusi hõbe- ja pronkstrompeteid
3 madalamalt) Inglissarv in F (kõlab p.5 madalamalt) Ulatus (väise oktavi) b fis3 Oboe registrid: Madal kare, jõuline, puine. mp f Keskmine parim register pika meloodilise liini esitamiseks. p(p) ff Kõrge tervav, kuiv, peenike mp f Oboe ei saa mängida madalas registris vaikselt (sõltub muidugi pillimängijast). Oboe on orkestri primadonna. Lüüriline, meloodiline. Staccato on efektne Inglissarve kõla on melanhoolne. KLARNET On ühekordse lesthuulikuga pill. Sardiinias LAUNEDDA Wales PIBCORN Slaavi kultuurides Zaleika, Brjolka Baskidel ALBOQUEA Leedu BIRBINE Pilli eelkäijaks oli Euroopas CHALUMEAU J.C. Denner 1675 (esimene täiustaja) 1691 klarneti sünniaasta. Jälje jättis Böhmi süsteem (klapid) Klarneti perekond: Pikkoloklarnet in Es Klarnet in B, in A Bassklarnet in B Ulatus: (väikse oktavi) e a3 (Klarnet in B kõlab s.2 madalamalt, in A kõlab v. 3 madalamalt. Bassklarnet in B kõlab oktav
annaabi.ee 
