Kartulimardikas (Leptinotarsa decemlineata) Hõimkond: Lülijalgsed Klass: Putukad Selts: Mardikalised
Poilaste vastsed vastsed on jässaka ja kohmaka kehaga tõugud nad on väiksemate jalgade ja palju lühemate lõugadega kui lepatriinulaste tõugud nagu valmikud nii eritavad ka vastsed mürgist kehavedelikku (see on tõhus kaitse, mis võimaldab nendel aeglasevõitu õgarditel segamatult taimedel ronida) Eestis tuntumad liigid haavapoi (Chrysomela populi) lepapoi (Agelastica alni) kartulimardikas (Leptinotarsa decemlineata) Poilaste areng võivad korraga muneda 400800 muna, niimoodi mitu korda aastas munevad tavaliselt taimede lehtedele talvitunud mardikate munemisest kuni uue põlvkonna mardikate ilmumiseni kulub meie kliimas umbes 50 päeva vastsed söövad ennast täis ja lähevad nukkuma juulis Kasutatud materjalid http://www.flickr.com/photos/eurythyrea/7074608435/ http://et.wikipedia.org/wiki/Poilased http://www
Kartulimardikas ehk koloraado Leptinotarsa decemlinea Toitumine:kartulimardikas on taimtoiduline Nagu nimigi ütleb toitub ta kartuli taimedest. Nii vastsed kui valmikud söövad kartulitaimede lehti, kuid nad võivad süüa ka tomatitaimi. Paljunemine: Kartulimardikas võib korraga muneda kuni 800 muna kuni kolm korda aastas (Eestis üks kord aastas). Ta muneb harilikult kartulitaimede lehtedele. Munad kooruvad 11-12 päeva pärast. Vastsed ronivad taime latva ja söövad pealmised
kapsaliblikas Lepidoptera Pieris brassicae 12 Maasika Mardikalised 28.06.2010 Oidrema Maasikas + õielõikaja Coleoptera maasikad Anthonomus rubi 13 Ristikunirp Mardikalised 28.06.2010 Oidrema Ristik + Coleoptera ristikupõld Apion apricans 14 Kartulimardikas Mardikalised 15.07.2010 Oidrema Kartul o+ Leptinotarsa Coleoptera kartulipõld decemlineata 15 Maakirbud Mardikalised 17.08.2010 Oidrema Kapsas + Phyllotreta spp Coleoptera kapsad 16 Seemnejooksik Mardikalised 15.06.2010 Raja tn - + Harpalus Coleoptera pubescens 17 Kimalane Kiletiivalised 28.06.2010 Oidrema - + Bombus Hymenoptera aknalaud
arengule palju kaasa aidanud ning kergemaks muutnud. Põllumajandus on palju arenenud ja see hõlmab mitmeid teaduslikke valdkondi nagu keemia, füüsika, tehnoloogia. Kasutatud materjal http://e- ope.khk.ee/oo/2011/jaatmete_kaitlemine_ettevottes/inimtegevuse_mju_keskkonn ale.html MULLATEADUS JA MAAVILJELUS uurimustöö: AGRONOOMIA 2013 JÕGEVA SORDIARETUSE INSTITUUT EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. KARTULIMARDIKA (LEPTINOTARSA DECEMLINEATA SAY) POPULATSIOONI ARVUKUSE PROGNOOSI VÕIMALIKKUS EESTIS Külli Hiiesaar, Viacheslav Eremeev, Ingrid H. Williams Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kreutzwaldi 5, Tartu 51014 https://et.wikipedia.org/wiki/Saastumine https://et.wikipedia.org/wiki/Globaalne_soojenemine https://www.taskutark.ee/m/ohu-saastumine/
Valisin selle teema, kuna olen ise kartulimardikatega kokku puutunud ja nende kahjustusi näinud. Referaadi käigus loodan saada uut informatsiooni, kuidas kartulimardikaid efektiivsemalt hävitada. Referaat on üles ehitatud kolmes osas: liigi kirjeldus, tema mõju põllumajandusele ning võimalused tema leviku piiramiseks. 3 1. Kartulimardikas 1.1 Liigikirjeldus Kartulimardikas (Leptinotarsa decemlineata) ehk koloraadomardikas (Joonis 1) on keskmise suurusega mardikas: pikkus 7-12 mm ja laius 5-7 mm. Tema kehakuju on paljudele poilastele omaselt kuppeljas. 7-13 mm pikkused kattetiivad on oranzkollased, kummalgi on viis musta pikitriipu. Tõuk (Joonis 2) on oranzkollane või tuhmkollane, kasvab kuni 15mm pikkuseks. Pea, eesrindmikukilp ja kaks rida tähne keha külgedel on mustad. [1] Joonis 1. Kartulimardikas
Tõhusaim toime saavutatakse, kui preparaati pritsitakse kartuli kasvuperioodi keskel, taimede õitsemise ajal. Kulunorm – 1.2-1.6 l/ha, vee kogus 200-400l/ha Kordus – 4, ooteaeg 7-12 p Hind – 66 eur/l Kvadris Pannakse mulla sisse, kartuli istutamise ajal. Kulunorm-0,6 l/ha 2015 Eesti Maaülikool Kordus-2, ooteaeg – 10-14 p Hind-67 eur/l Kahjurid Kartulimardikas (Leptinotarsa decemlineta) Ennetatav Kasutada kindlamad sortid.Näiteks –Vjatka,Zarevo. Agrotehnilised Mullaharimine kohe pärast viljakoristust,nimelt kiirel tüükoorimisel ja sügisele sügavkünnil. Kasvuaegne äestamine ja muldamine.Multsimine. Füüsikalis-mehaaniline Vara kevadel põllul pannakse lõksud.( kartulimugulad või koored).Mitu päeva pärast korjatakse ja hävitatakse. Bioloogiline Kartulipõllul istutada oad, kes produtseerivad mardikatele ebameeldiv lõhn. Spetsifiline
annaabi.ee 
