Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"leppitud" - 7 õppematerjali

Asjaõiguse järelarvestus
2
doc

Asjaõiguse järelarvestus

Jah, mõlemad pooled olid nõus leppima kokku, et auto hakkab kuuluma O2-le. 1.1.2. Kas võõrandajal oli käsutusõigus? Jah. Auto kuulus täielikult O1-le ja tal oli selle üle täielik käsutusõigus. 1.1.3. Kas O2 sai auto otsese valduse? AÕS § 36 lg 1 Ei saanud. 2. Kas V omandas vaidlustatud auto? Jah, V omandas vaidlustatud auto. 2.1. Kas V omandas auto AÕS § 92 lg 1 alusel? Ei. V-le ei antud autot üle, ta varastas selle. Temaga polnud kokku leppitud, et auto läheb temale üle. Ta sai selle omavoliliselt. 2.1.1. Kas V sai auto otsese valduse? AÕS § 36 lg 1 Jah, V sai auto otsese valduse. Tal oli tegelik võim selle auto üle. 2.1.2. Kas O1 ja V vahel oli kehtiv AÕL? Ei olnud. O1 ja V polnud lepingut sõlminud . 2.1.3. Kas O1 oli auto käsutusõigus? Jah. 2.1.4. Kas O1 ei vallanud autot? AÕS § 33 lg 1 Ei. Ta kaotas valduse, sest V varastas talt auto. 3. Kas V on asja(auto) omanik? Ei ole

Õigus → Õigus
70 allalaadimist
Lähetuse õiguslik korraldus
4
doc

Lähetuse õiguslik korraldus

Välislähetusesks nimetatakse teenistuja saatmist välisriiki. Eesti Vabariigi välisesinduse teenistuja (välja arvatud välisesinduse juht) lähetatakse välisesinduse juhi korralduse alusel. Erialadiplomaat ja koosseisuväline haldusteenistuja lähetatakse lähetajaministeeriumi kirjalikul nõusolekul välisesinduse juhi korralduse alusel Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui ei ole kokku leppitud pikemat tähtaega. Töölähetusse ei või saata rasedat ning töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last ilma tema nõusolekuta. Samuti võib alaealist saata lähetusse üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Töötajal on õigus nõuda lähetusega kaasnevate kulutuste hüvitamist (sõidu- ja majutuskulud). Kulud hüvitatakse kulu tõendva dokumendi alusel, kuhu on märgitud

Õigus → Õigusõpetus
17 allalaadimist
Protokol 4 - keedusoola protsendilisuse määramine liiva–soola segus
5
pdf

Protokol 4 - keedusoola protsendilisuse määramine liiva–soola segus

korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. 4. Areomeetri abil määrata lahuse tihedus. Jälgida, et mõõtmisel areomeeter ei puutuks vastu mõõtesilindri seina. Peale mõõtmist pesta areomeeter kraaniveega, loputada destilleeritud veega ning kindlasti kuivatada. Kokkuvõte Minu katse tulemusena on keedusoola protsendilisuse määramine liiva–soola segus 75 % .Sellist võib järeldada , et katse ei tulnud hästi välja , kui soovitatakse . Leppitud keedusoola protsendilisuse määramine liiva–soola segus on 70 % , lõppvastus pole nii lähedane . Seega tuli minu suhteline süstemaatiline viga 7,1 % . Töös tekkinud ebatäpsusi võis põhjustada mõõtmisveod ja arvutusveod . Samuti liivas võiks olla rohkem soola kogus , kui on eeldatud Antud laboratoorse töö läbiviimisel veendusin veel kord , et k´hoolikus on väga oluline, et eiilmuks ebatäpsusi. Samuti omandasin , et on väga tähtis läbi lugeda tähelepanelikult teksti.

Keemia → Biokeemia
15 allalaadimist
Tarkvaratehnika konspekt eksamiks
62
pdf

Tarkvaratehnika konspekt eksamiks

• DDD – objekt-orienteeritud arhitektuuri laiendus, kus lähtutakse ärilisest domeenist. Domain Driven Design. Aga räägime domeen keeles, äri keeles. Kasu: o Äriline mõistmine – arendaja ja äriinimene kasutab samu mõisteid, mida pärast programmeeritakse. o OO kasud. • Teenus orienteeritud arhitektuur (SOA) – rakendused suhtlevad omavahel kokku leppitud protokoliga. Nt. SOAP protokoll (WSDL). Aga suurtes süsteemides on raske. Sellepärast jäeti varuvariandiks, ja reeglina proovitakse ilma hakkama saada. Oli POP umbes 7 a tagasi. Omadused: o Autonoomne – iga teenus on iseseisev. o Jagatav - Seda saab ka iseseisvalt testida. o Nõrgalt seotud, o Jagatakse lepingut ja skeemi, mitte sisemisi klasse – ehk saab seespoolt rakenduse ümber ehitada ilma et muuta lepingut. Kasu:

Informaatika → Tarkvaratehnika
60 allalaadimist
Tsiviilõiguse üldosa
37
odt

Tsiviilõiguse üldosa

Eraõiguses on võimalikult vähe keelde, et tagada suuremat vabadust, avalik õiguses on vastupidi. Eraõigus on selleks et tagada vabadusi, arengu, avalik õigus on selleks,et riik ei kasutaks oma võimu ära. Riigile seatekse piirianguid. Kui seda piiranguid ei oleks, siis inimese vabadus ei oleks seadusega kooskõlas. Praktiline tähendus Näidis refereedi maha kirjutamise lepinguga. Eraõigus ius privatum. Õigusalus, kus subjektid on võrdsed. Jaguneb nii nagu tahab. Kokku leppitud ei ole. Eraõigus jaguneb kolmeks: tsiviilõigus, ühinguõigus ja majandusõigus. Miks jaguneb eraõigus kolmeks?­ Riigi sekkumise määr on erinev. Riigi jaoks on majandusõigus kõige tähtsam, kõige vähem tähtsam on tsiviilõigus. Tsiviilõiguses kõige vähem (sest tsiviilõigust reguleerivad lepinguid, omandeid); majandusõigusesse kõige rohkem. Tsiviilõigus ­ eraõiguse haru, õigusalus, mis reguleerib poolte võrdsuse alusel varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid.

Õigus → Tsiviilõiguse üldosa
50 allalaadimist
KASUTUSLEPINGUD
136
doc

KASUTUSLEPINGUD

kui intressi kokkulepe lepingus puudub. Antud paragrahvi lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Nimetatud säte kordab ja täpsustab VÕS § 28 lg 1 toodut. Seega, kui majandus- ja kutsetegevuses antakse laenu, siis eeldatakse alati selle tasulisust, vaatamata sellele, kas intressi suuruses on kokku leppitud või mitte, va juhul, kui pooled on selgesõnaliselt väljendanud tahet anda tasuta laenu. Näiteks, kui äriühing annab teisele äriühingule laenu, siis eeldatase, tulenevalt VÕS § 397 lg 1, et antud laenu kasutamise eest tuleb maksta intressi. Kui aga antakse laen, väljaspool majandus- ja kutsetegevust, siis intressi maksmise kohustust ei ole, va, kui on sõnaselgelt välja toodud intressi tasumise kohustus.

Õigus → Õigus
35 allalaadimist
Asjaõigus
53
doc

Asjaõigus

läheb üle ja sõlmiti leping, et V võib autot kasutada kuu aega (§94) NB! 3 lepingut!. Kui E ei maksa raha ja V nõuab autot tagasi, V ei ole enam omanik ja saab nõuda raha. Omand on E-le üle läinud ning autot tagasi nõuda ei saa. Nõuded müügilepingust ­ 70 000 kroonine ostuhinna tasumise nõue. Omandireservatsioon. Maksab samal ajal kui asi üle läheb. 41. Kui öeldi et tglt ei saa omanikuks kuna AÕS § 95 lg 3. Kaasus 29 Kokkuleppe on saavutatud, valdus on üleantud leppitud kohal, seega läks E valdusse. Vastus: nõuda saab E. Säte omandiminekus 92. Valduse üleminek: § 36 lg 1. Otsene valdus. Kaasus 36 Valdus on üleläinud, see on selge. Omanikuks millal saab? Kas on tegemist omandi reservatsiooniga? Mis sellele viitab? Omandi reservatsiooni siin ei ole. See, et E peab tasuma on lihtsalt tasumise tingimus. Tuleb interpreteerida avalduse kohaselt. Võlaõiguslik kokkuleppe. Inimene on valmis sõlmida, kui see on kvaliteedist teenimist, seda eeldab leping

Õigus → Õigus
893 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun