osast oma õigustest riigi hüvanguks, seega on riik saanud oma võimu rahvalt ja peab tegutsema rahva hüvanguks. Ta kaitses rahva mässuõigust, aga vägivalda tohtis kasutada vaid vale ja ebaseadusliku võimu vastu. Locke'ilt pärineb ka võimude lahususe idee. Tema peateoseks on ,,Essee inimmõistusest" ( Inglismaa ) · Voltaire Prantsusmaa ja kogu ajastu vaimne valitseja. Pidas leppimatut võitlust katoliku kirikuga, esindades deistlikku arusaama jumalast (seisukoht, et jumal on küll maailma loonud, aga ta ei sega end enam maailma asjadesse vahele ). Poliitikas oli ideaaliks valgustatud absolutism. ( Prantsusmaa ) · C. Montesquieu ,,Pärsia kirjad" , ,,Seaduste vaim" ; jõudis järeldusele, et seaduste ja valitsemisviiside erinevused tulenevad looduslike olude ja ilmastiku erinevusest. ( Prantsusmaa) · J. J
Feodaalvõimud tegelesid riigi majanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega. 25. 18. sajandit loetakse valgustussajandiks. Kanti definitsioon: Valgustus on inimkonna vaimse vabanemise protsess. Uus suund filosoofias: empirism, inimesel ei saa olla mingisugust tedvust enne, kui ta pole saanud meelte kaudu kogemusi. Uus suhtumine Jumalasse: leivs deism- seisukoht, et Jumal on maailma loonud, aga enam ta ei sega end maailma asjadesse vahele. Voltaire- Ta pidas leppimatut võitlust katoliku kirikuga, esindades deistlikku arusaama jumalast. Poliitikas oli ideaaliks valgustatud absolutism Montesquieu- viis ellu võimude lahususe teooria. Rouseau- tema mõtted andsid olulist tõuget Prantsuse revolutsiooni puhkemisele. Rõhutas kasvatust. Kant- tema rõhutas, et tunnetus ja mõistmine sisaldavad nii ratsionaalset ainet, mida mõistus sinna asetab, kui ka kogemuslikku tegurit. Joseph II- kaotas ära seisuslikud privileegid ja pärisorjuse. Kehtestas usuvabaduse
hüplemisel, lamamisel, püstitõusmisel, keerlemisel ja hüpetel põhinevad harjutused, mida sooritati 19. sajandi silmapaistvate heliloojate muusika saatel. Kerguse saavutamiseks õpiti jooksma ja hüppama kanda täielikult maha toetamata, mis jättis õhulise, lendleva mulje. Tema kreedoks oli: "Tantsida tähendab elada!" esteetilised tõekspidamised väljendusid aga fraasis: "Iga tantsuliigutus on alguse saanud loodusest." Viimane lause väljendas leppimatut vastuseisu olemasolevale tantsutehnikale ning austust väärivat ja vaba üleskutset loomulikkusele ja vabadusele. Vabadus pole aga anarhia ega improvisatsioon, vastupidi: vabadus on saavutatav ainult kunstilise korrastatuse ning keha absoluutse valdamisega. Duncan oli vastu konstrueeritusele, kuna see takistab vabadust: "Liigutused pole tuletatud, nad on avastatud". Samal põhjusel eitas ta traditsioone, esinedes ilma dekoratsioonideta ning kasutades ainult kardinaid ja valgust
Duncani tantsutunni aluseks olid jooksmisel, hüplemisel, lamamisel, püstitõusmisel, keerlemisel ja hüpetel põhinevad harjutused, mida sooritati 19. sajandi silmapaistvate heliloojate muusika saatel. Kerguse saavutamiseks õpiti jooksma ja hüppama kanda täielikult maha toetamata, mis jättis õhulise mulje. Tema kreedoks oli: ,,Tantsida tähendab elada!", esteetilised tõekspidamised väljendusid aga fraasis: ,,Iga tantsuliigutus on alguse saanud loodusest." Viimane lause väljendas leppimatut vastuseisu olemasolevale tantsutehnikale ning austust väärivat ja vaba üleskutset loomulikkusele ja vabadusele. 3 Balleti õpingu üldised reeglid Balletti või nautida ka kutseliseks tantsijaks saamata. Balletiõpingud annavad tasakaalukust, kehahoiakut ning arendavad mälu ja kindlasti distsipliini, mis on vajalik ka paljudel teistel elualadel. Poisid peavad kandma valget T-särki, retuuse ja mustast või valgest riidest susse ja tüdrukud
Keskseks küsimuseks on seejuures, kuidas tagada inimeste toimetulek sotsiaalsete riskide korral. Seda tehakse töötustoetuse, tervisekindlustuse, õnnetusjuhtumite vastu kindlustamise, töövõimetus ja vanaduspensioni ning peretoetuste abil. SÜNDIKALISM ja BOLSEVISM Protestiks sotsialistlike parteide mõõdukamaks muutumise vastu kujunes romaanikeelsetes maades 1870. aastail välja uus revolutsiooniline vool sündikalism. Reformide asemel toonitasid sündikalistid leppimatut klassivõitlust, mis pidi toetuma revolutsioonilistele ametiühingutele (kr syndikos õiguskaitsja). Sündikalism muutus üsna mõjukaks XX sajandi alguses Prantsusmaal. Sündikalismi tuntuim teoreetik Georges Sorel väitis, et kuna rahvamassid on manipuleeritavad ja lollitatavad, siis peab ühiskonda juhtima väikesearvuline eliit. Eliit mõtleb masside suunamiseks välja müüte ja õhutab vihkamist. Lääne ühiskonna allakäigu peatab Soreli
annaabi.ee 
