Võlaõigus 11a Võlaõigusseadus (võs) Vastu võetud 26.09.2001 Jõustus 01.07.2002 Omab rakendusseadust Jaguneb üldosaks (§d 1207) ja eriosaks (§d 2081067) VÕS üldosa kohaldub niivõrdkuivõrd täiendavalt kõigi lepinguliikide ja lepinguväliste võlasuhete suhtes VÕS eriosa reguleerib erinevaid lepinguliike ja lepinguväliseid võlasuhteid, aga ka väärtpabereid TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS VÕLAÕIGUSSEADUS ASJAÕIGUSSEADUS PEREKONNASEADUS PÄRIMISSEADUS Võlaõigus on kontinentaaleuroopa õigussüsteemides eraõiguse haru, mis reguleerib võlasuhteid. Võlaõigus lepinguõigus lepinguväliste võlasuhete õigus
Lepingu täitmine on pooltele kohustuslik. Lepingute täitmist on võimalik tagada pandiga – hüpoteek või vallaspant, kinnipidamisõigusega, käendusega, garantiiga, käsirahaga, leppetrahviga või viivisega. Lepinguid võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega. Teab võlaõigusseaduses nimetatud enamlevinud lepinguliike ning oskab neid eristada Võõrandamislepingu esemeks on mingi asja tasuliselt või tasuta üleandmise kohustus ühelt isikult teisele, seejuures muutub ka üleantava asja juriidiline kuuluvus. Tasulised võõrandamislepingud on müügileping, vahetusleping ja faktooringuleping ning tasuta on kinkeleping. Kasutuslepinguga antakse midagi teisele osapoolele kasutusse, kuid mitte omandisse. Kasutuslepingud
Valitsus on kehtestanud elamiseks kasutatavatele eluruumidele kindlad nõuded ning eluruumide üle peetakse arvestust. Eluruumide kasutamise õiguslikuks aluseks võib olla 1) omand eluruumile; 2) liikmeksolek elamu- või korteriühistus; 3) üürileping. Parim oleks muidugi omada ise korterit või maja, kuid noored enamasti ei saa seda endale veel lubada ja peavad endale üürima elamispinna. Kui välja arvata suulised pisitehingud, siis on üürileping üks kõige olulisemaid lepinguliike, millest pidevalt sõltub paljude inimeste igapäevaelu. Üürilepingu olulisuse tõttu on riik esitanud sellele elamuseaduses kindlad nõuded. Samasugused põhjalikud seadused reguleerivad üürileandja ja üürniku suhteid ka paljudes teistes maades. Üürilepingut saab sõlmida omaette elamu, korteri või muu omaette eluruumi kohta. Üürilepingut ei tohi sõlmida läbikäidava toa, kütmisvõimaluseta toa, esiku, köögi või muu abiruumi üürimiseks.
loomise Euroopa lepinguõiguse ühtlustamiseks. Tegevuskava kohaselt hõlmavad ühtse tugiraamistiku põhimõtted ka erinevaid tarbijalepinguid. Selline horisontaalne lähenemine võimaldaks kõigis liikmesriikides tarbijaõiguse kohaldamist samadel alustel ning siduda tarbijaõiguse printsiibid lepinguõiguse aluspõhimõtetega. Tarbijaõigustiku läbivaatamine ja ühtlustamine *Tarbijaõiguste raamdirektiivi eelnõu Direktiivi eelnõu hõlmab üldiselt kõiki lepinguliike, s.t. nii poes ja väljaspool äriruume toimuvat müüki kui ka kaugmüüki. Ettepanek käsitleb ühtlasi e-kaubandust, kui osa elektroonilise ja tavakaubanduse puhul ELis kehtivate tarbijaõiguste ulatuslikku läbivaatamist ja täiustamist. Eesmärgiks on suurendada tarbija usaldust ja kärpida samal ajal bürokraatiat, mis sunnib ettevõtjaid tegutsema oma riigi piires ning jätab tarbija ilma valikuvabadusest ja konkureerivatest pakkumistest
loomise Euroopa lepinguõiguse ühtlustamiseks. Tegevuskava kohaselt hõlmavad ühtse tugiraamistiku põhimõtted ka erinevaid tarbijalepinguid. Selline horisontaalne lähenemine võimaldaks kõigis liikmesriikides tarbijaõiguse kohaldamist samadel alustel ning siduda tarbijaõiguse printsiibid lepinguõiguse aluspõhimõtetega. Tarbijaõigustiku läbivaatamine ja ühtlustamine *Tarbijaõiguste raamdirektiivi eelnõu Direktiivi eelnõu hõlmab üldiselt kõiki lepinguliike, s.t. nii poes ja väljaspool äriruume toimuvat müüki kui ka kaugmüüki. Ettepanek käsitleb ühtlasi e-kaubandust, kui osa elektroonilise ja tavakaubanduse puhul ELis kehtivate tarbijaõiguste ulatuslikku läbivaatamist ja täiustamist. Eesmärgiks on suurendada tarbija usaldust ja kärpida samal ajal bürokraatiat, mis sunnib ettevõtjaid tegutsema oma riigi piires ning jätab tarbija ilma valikuvabadusest ja konkureerivatest pakkumistest
kasutaja kohustatud kasutusse võetud asja kasutusse andjale tagastama. Kasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasutusse andmiseks. Asi TsÜS § 49 lg 1 kohaselt on kehaline ese. Seega õigusi ja muid hüvesi üürilepingu alusel kasutusse anda ei saa. Kui üks isik soovib anda teisele isikule kasutusse õigusi või muid hüvesi tuleb isikute vahel sõlmida rendileping
annaabi.ee 
