keskendus peamiselt Sb ja Prantsusmaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele · Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles` lossi peeglisaalis sõlmitud Versailles`i rahuleping, millega Saksamaa kohustus loobuma ligi kaheksandikust oma territooriumist, vähendama sõjaväge, maksma reparatsioone · 15 aastaks hõivati Reini piirkond ja demilitariseeriti see · Sarnased rahulepingud sõlmiti ka Austia, Ungari, Türgi ja Bulgaariaga · Sõlmitud lepinguis leidus hulgaliselt ebaõiglust, probleemide lahendamise asemel tekkisid uued pinged, mis viisid II MS-ini · 1922 sõlmivad Venemaa ja Saksamaa Rapallos Versailles`i süsteemi vastase koostöölepingu Saksamaa asub taas arendama sõjatööstust, armeed · 1925 toimub Locarno konverents, millest võtab osa ka Saksamaa (võrdse partnerina) konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versaille`s paika pandud läänepiiri
Analoogilised rahulepingud sõmiti Saksamaa liitlastega. 10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint- Germainis Austriaga rahu. 27.septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga. 4.juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga. 10. augustil 1920 Sevres'i rahu Türgiga. Põgusalt arutati Pariisi rahukonverentsil ka Balti riikide küsimust, kelles nähti siiski pigem tulevase mittebolsevistliku Venemaa autonoomseid osi. Pariisi rahukonverentsil sõlmitud lepinguis leidus hulgaliselt ebaõiglust. Probleemide lahendamise asemel tekitasid lepingud uusi pingeid, mis paarikümne aasta pärast viisid uue maailmasõjani. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kuvandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada nind suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid.
12. Rahulepingud Saksamaa liitlastega, Rahvasteliit, Türgi sündmused - Saksamaa sõlmis rahulepingud ka Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Eriti rängalt kannatasid rahulepingute tulemusel Ungari ja Türgi, kes kaotasid suured territooriumid. Põgusalt arutati Pariisi rahukonverentsil ka Balti riikide küsimsut, kelles nähti siiski pigem tulevase mittebolsevistlikku Venemaa autonoomseid osi. Otsuseid aga vastu ei võetud. Pariisi rahukonverentsi lepinguis oli palju ebaõiglust, mis tekitas uusi pingeid, mis hiljem viisid uue maailmasõjani. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. Rahvastaliidust jäid aga välja mõned maailma võimsamad riigid,
· Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Saksamaaga sõlmitud Versailles'i rahuleping, mille kohaselt mpidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uuutele riikidele. · Lõpuks tuli hüvitada võitjariikidele sõjakahjud ehk maksta reparatsioone, mille suuruses Pariisis siiski kokku ei suudetud leppida. · Pariisi rahukonverentsil sõlmitud lepinguis leidus hulgaliselt ebaõiglust. Probleemide lahendamise asemel tekitasid lepingud uusi pingeid, mis paarikümne aasta pärast viisid uue maailmasõjani. · Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid
ostsid nad siis piiskopile 60 adramaad ,,Vaetele" ja ,,Koddiel'i" külast, mille kohta piiskopp ja siis kuningas 1281 oma nõusoleku avaldasid (U. B. 475). Rahulepingus kurelastega nimetatakse iseäralist sõjakümnist, mille maksmisest aga kurelased vabaks jäetakse (,,den teenden des reise gudes", U. B. 405). Peale nende maksude esineb mõne aja pärast vahel teotegemiskohustus. Seesugune kohustus esineb rahulepingus kurelastega 1267 (v. U. B. 405), kuna endisis lepinguis sellest midagi kuulda ei ole. Siin nimetatakse teiste kohustuste hulgas (§ 5): ,,4 päeva tuleb igaühel tööd teha maal, kus ta asub, orduvendadele, 2 päeva suvel, 2 päeva talvel." Seda määrust on paljud pärastise olukorra järele nii seletanud, et see tähendavat: 4 päeva nädalas, kuid siis ei saa jaotada: 2 talvel, 2 suvel; või 2 päeva nädalas, kuid siis ei oleks tarvis vahet teha talve ja suve vahel. Tähendab, siin tuleb mõista 4 päeva aastas.
annaabi.ee 
