Sõltumata kuusikute küllatki intensiivsest raiest on küpseid ja ka juba lagunevaid kuusepuistusid suhteliselt palju. Kaasikud peaksid lähima 20 aasta jooksul saavutama kõige arvukama raieküpsuse. Haavikuid iseloomustab ennekõike küpsete või üleseisnud puistute rohkus st, et puistute vanus ületab 20 aasta piiri. Samuti leidub palju üleseisnud hall-lepikuid, vältimaks puistute ulatuslikku lagunemist tuleks lähima 10 aasta jooksul raiuda ligikaudu kolmandik hall-lepikutest. Ligi kolmandik metsadest vastab uuendusraiet lubavatele kriteeriumitele, 10 aasta jooksul lisandub sellele veel 10% (Eesti metsanduse arengukava aastani 2020). 3 1. Raiemahtude hindamise metoodikad Metsade kohta kogutakse andmeid metsade inventeerimisega. Eestis inventeeritakse metsi kahel erinval viisil, mis erinevad üksteisest nii põhieesmärkide kui ka metoodika poolest.
Lähima 20 aastaga saavutab raieküpsuse kõige arvukam kaasikute põlvkond. Haavikutele on iseloomulik küpsete ja üleseisnud (vanus ületab küpsusvanust 20 aastat või enam) puistute rohkus, samas esineb väga vähe lati- ja keskealisi metsi. Palju on ka küpseid ja üleseisnud hall-lepikuid. Vältimaks puistute ulatuslikku lagunemist tuleks lähima 10 aasta jooksul raiuda vähemalt kolmandik hall- 10 lepikutest. Uuendusraiet lubavatele kehtivatele kriteeriumidele vastab praegu kolmandik metsadest ja veel 10% saavutab selle lähima 10 aasta jooksul. Küpsusvanuse saavutanud puistute osakaalu suurenemisest tulenevalt kasutatakse metsamaa kasvupotentsiaali üha vähem. Küpsete puistute suurest olemist hoolimata raiuti perioodil 2002 2008 SMI andmete põhjal alla 2/3 optimaalsest raiemahust, mis jääb alla Euroopa Liidu keskmisele näitajale
On siiski viljakatel saviliiv- ja värvikad. Seemned valmivad juuni lõpul, laikuhikja võra ja tugevate okstega puu. liivsavimuldadel. Kasvab ka soostuvatel juuli algul. On kahekojaline liik, reeglina Puistus kasvades on tüvi väikese koondega muldadel. Valdav osa hall-lepikutest leidub isasõitega isendeid rohkem. Eestis ja hästi laasuv. Koor noorelt oliivpruun, kasvab naadi ja angervaksa paljuneb peamiselt juurevõsude abil, hiljem peaaegu must, paks, pikilõhedega. kasvukohatüübis. Täiesti külmakindel liik. juurevõsu annab väga rikkalikult. Pungad munajad, ladvapung ümbritsetud Juurestik hästi arenenud
Paljuneb seemnetest, aga ka vegetatiivselt, nii juure- kui ka kännuvõsudest. Areaal väga lai, kasvab Euroopas, Aasias, Lääne-Siberis ja Kaukaasias. Keskmise varjutaluvusega, (ületab varjutaluvuselt kaske, haaba ja sangleppa). Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid hästi kasvavad siiski viljakatel saviliiv- ja liivsavimuldadel. Kasvab ka soostuvatel muldadel. Valdav osa hall-lepikutest kasvab naadi ja angervaksa kasvukohatüübis. Täiesti külmakindel liik. Juurestik hästi arenenud. Kasvab sümbioosis kiirikbakteriga Frankia, mistõttu on võimeline siduma õhulämmastikku ja seeläbi parandama mullaviljakust. Väga kiirekasvuline (kõige kiirekasvulisem puuliik Eestis, kuigi hall-lepikute keskmine aastane juurdekasv on vaid 6,7 tm/ha/a). Kasvukiirus on suurim 7-15 aasta vanuses
rinnasulestikuga aed-lepalind, aga ka väärtuse kaotanud rahatähed ,,lepalehed" ning keelatud salaalkohol ,,lepiku liisu". 2004. aasta andmetel kasvas meil vabariigis hall-lepikuid 199,6 tuhandel hektaril, ehk 9,3 % metsamaast, üldtagavara ulatus 37,2 miljoni tihumeetrini. Keskmine hektaritagavara 186 tm, keskmine boniteet 1,5, keskmine vanus 30 aastat, keskmine kõrgus 14,4 m ja juurdekasv 7,1 tm/ha aastas. 58,1 % kõigist hall-lepikutest on raieküpsed. Suur erinevus on riigi- ja erametsades riigimetsadest moodustavad hall-lepikud vaid 2,0 % (16,1 tuhat ha), kogutagavaraga 2,81 miljonit tm ning erametsades on selle puuliigi osakaal koguni 13,8 % (183,5 tuhat ha), kogutagavaraga 34,359 miljonit tm. Hall-lepikud on meil eriti rohkesti kasvanud 1990. aastate lõpupoole mahajäetud põllumaadele, karjamaadele, niitudele. Nad moodustavad ajutise metsatüübi koos h. haava,
annaabi.ee 
