Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lepikus" - 6 õppematerjali

Referaat keemia tunniks- PUIT
7
doc

Referaat keemia tunniks- PUIT

raieküpseid lepikuid on niigi ülearu. Niisiis hakkab lepik tasapisi ümber kukkuma ja mädanema, kuusk aga, kellele isegi sobib lepiku varjus kasvada, hakkab ülekaalu saavutama. Lõpuks asendub lepik kuusikuga, kuid aega kulub ühe sajandi asemel kaks. Selline asjade käik on kahjulik nii loodusele kui ka majandusele, sest toorme saamiseks kulub liiga palju aega. Kahju loodusele väljendub selles, et süsinikuringe kestab liiga kaua, vahepealne süsiniku sidumine lepikus on liialt ajutine, lepapuidu mädanemine metsas nullib kogu efekti, kasvufaasis toodetud hapnik tarbitakse ja süsihappegaas vabaneb. Süsihappegaasi kogust atmosfääris mõjutab ka see, milleks kasutatakse raiutavat puitu. Norra Puidutehnoloogia Instituut ja Norra Ehitusuuringute Instituut on välja selgitanud, et kui kasutada 1 tm puitu alternatiivsete materjalide asemel, väheneb süsihappegaasi emissioon atmosfääri järgmiselt:

Keemia → Keemia
14 allalaadimist
Metsaökoloogia ja majandamine 1-KT
65
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

lämmastikusisaldusest;  mineraalse  lämmastiku  kontsentratsiooni  tõus  mullas  pärsib  sümbiontse  lämmastikusidumise  aktiivsust.  Üldreeglina  kaasneb  lepiku  arenguga  kiire  lämmastikusisalduse  tõus mulla ülemistes kihtides (joon. 4).    Joon 4. Mulla lämmastikusisalduse dünaamika noores endisel põllumaal kasvavas hall-lepikus.    Maailma  teaduskirjandusest  võib  leida  erinevate  lepaliikide  aastase  sümbiontse  lämmastikusidumise  kohta  andmeid  väga  laias  vahemikus:  ​12-300  kg  N  ha-1  a-1.  Eestis  on  hinnatud  noore  (18.  a.)  kaldaäärse  hall-lepiku  aastaseks  sümbiontse  lämmastikusidumise  voo  suuruseks  185  kg  N  ha-1 a-1 ja samas 40-aastases hall-lepikus vaid 28 kg N ha-1 a-1 (Lõhmus et  al., 2002).  

Metsandus → Eesti metsad
34 allalaadimist
Hiir rätsepaks
57
doc

Hiir rätsepaks

kes arvata ei oskaks vast, et nad on mardisandid. Kui mardiõhtul tõuseb kuu ja naeratab ta kuldne suu, siis tulevad nad kohe. Näe, toas Peedu, habe pikk ja Eedu nagu põrgusikk või muinasjutu-lohe! Ja naer'vad Ats ja Maimik ning sinisilmne Annike, kui mardid teevad nalja. Ning ainult tillu väikevend veel ema hõlma peidab end kust argsi piilub välja. Henn ja leevike Henn, pisike poisike, sammus jõele, veest ilusaid kive läks otsima õele. Laululind leevike lepikus hõikas, sügis kaskedelt kollaseid lehti lõikas. ,,Ütle, leevike-lind, miks laulad veel? Näe, käes on sügis, kas kurb pole meel, teades, et lehed pea langevad puult? Kas sa ei karda ka külma tuult?" ,Ah, mis sest tuulest, kui kõik on nii ilus! s Näe, kuidas sügis puid kullaga silus... Laps: Tilluke kalake nüüd on käes

Kirjandus → Kirjandus
36 allalaadimist
Neid linde me tunneme
36
pdf

Neid linde me tunneme

Mõlemast soost lindudel on pealagi must; isaslinnul on põsed, rind ja päranipuala punased, emaslin- nul pruunid. Leevikeste lauluaeg algab jaanuaris ­ siis on päevad veel lühikesed ja pimeda- võitu. Leevike on üsna usaldav lind. Noored leevikesed õpivad mitmesuguseid laule järele vilistama. q Henn ja leevike J. Oro Henn, pisike poisike, sammus jõele, veest ilusaid kive läks otsima õele. Laululind leevike lepikus hõikas, sügis kaskedelt kollaseid lehti lõikas. ,,Ütle, leevike-lind, miks laulad veel? Näe, käes on sügis, kas kurb pole meel, teades, et lehed pea langevad puult? Kas sa ei karda ka külma tuult?" ,,Ah, mis sest tuulest, kui kõik on nii ilus! Näe, kuidas sügis puid kullaga silus... Jah, peagi lehed kõik tuul rebib maha, siis ma vist küll enam laulda ei taha." q Leevikesed Leelo Tungal Leevikesed, leevikesed, härmas sirelile tulid!

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
Metsade sääst
29
doc

Metsade sääst

Ta on kõige pikema ajalooga metsa majandamise süsteem, kandes nii hooldus kui uuendusraie ülesandeid.. Ta peab looma eeldused välja raiutud või välja langenud puude pidevaks asendumiseks uutega. Välja raiutakse puud, mis tõenäoliselt lähenevad oma bioloogilisele küpsusele ja mis lähiajal sureksid ka ilma inimese abita. Valikraie on kohane püsimetsana majandatavas erivanuselises segapuistus, erivanuselises puhtmännikus, mitmerindelises puistus ja hall-lepikus. Ei anna häid tulemusi juurepessu aladel. Eestis tehakse turberaieid aegjärkse, häil- ja veerraiena. Aegjärksel raiel peab raiejärkude vahe olema vähemalt 5 aastat, ühe raiejärguga võib välja raiuda kuni 30% tagavarast tingimusel, et peale esimest raiejärku ei lange täius madalamale kui 0,5. Häilraiel peab raiejärkude vahe olema vähemalt 10 aastat. Esimese raiejärguga võib puistusse hektari kohta sisse raiuda kuni 5 häilu läbimõõduga kuni 30 m. Järgmiste

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
81 allalaadimist
Metsabotaanika
80
doc

Metsabotaanika

kutsuvad nuusutamisel esile ägeda aevastamise. Arvati, et ninalima sisaldab haigustekitajaid ja nendest taheti lahti saada. VÕSAÜLANE ­ Anemone nemorosa, tõlkides ladinakeelset nime, saame Anemone ­ tuule tütar, nemorosa ­ salus (tammikus) elav. Taime nime seos tuulega ilmneb ka teistes keeltes nt. vene ja saksa keeles.( vetrenitsa ja Windröschen). Tulikaline. Kasvukoht: võsaülane, nagu näitab tema nimigi, on võsastike taim, meelsasti kasvab ta niiskes lepikus ja hõredates metsades. Taim on kuni 25 cm kõrgune pika maa-aluse risoomiga püsik. Noored taimed veel ei õitse ja kannavad vaid sõrmjaid lehti; looduslikes tingimustes kasvavad taimed jõuavad õitsemisikka alles kümnekonna aasta vanuses. Valgete õielehtede all on näha 3 kõrglehte, mis alguses kaitsevad õienuppu. 10

Geograafia → Eesti loodus ja geograafia
51 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun