tagasi. AnneMai elab keskaegse sisustusega majas, sest tema mees oli oma eluajal keskaegse kunsti austaja ning seetõttu on majasse kogunenud igasuguseid vanu üürikuid ja maale. Tema välimus on vastuoluline, sest ta kannab babülottsoengut, mis on veider tema nunnaliku kleidi kõrval. AnneMai on naine, kes ei pea rahast väga lugu. Tema väärtustas elus teisi asju kui raha. ,,ANNEMAI: Raha pole veel kedagi õnnelikuks teinud. Kõige toredam aeg oli meil Leopoldiga siis, kui me olime vaesed nagu linnukesed oksa peal. Kui me krossita mööda Euroopa kirikuid rändasime ja Leopold altarimaale restaureeris. Raha -- see isegi rikub inimesi" AnneMai arusaamade järgi pidi naine kuuletuma mehele. Tema arust oli vale, kui mees oli naise tuhvli alune. ,,ANNEMAI: Ma ei saa midagi parata -- ma armastan mehes jõudu. Teie, Anton, jääksite kohe tuhvli alla... Te olete mind valmis kiigutama, õpite pähe reisijuhte ja poeemikesi. See on naiste osa siin
annab Jumal Mozarti-sugusele vulgaarsele inimesele erakordsed oskused, kuid teeb temast, uskliku mehe, keskpäraseks. Miks ei võinud tema olla eriline ja miks peab olema Mozart nii eriline. See viis kõik välja selleni, et Antonio oligi seotud Mozarti surmaga. Constance Mozart on Amadeuse abikaasa. Ta armastab Mozarti, aga kuna Mozart on rikas mees ei suuda ta tema rikkusele vastu panna ja hakkab ise ka tema pidudest ja tema kallist eluviisi elama. Kui Constance kohtub Mozarti isaga Leopoldiga ei saa nad hästi läbi, kuna Constance on täpselt nagu Mozart. Ta arvab, et Leopold on liiga hinnanguline, eriti kuna Leopold süüdistab teda Mozarti räpases majapidamises. Samuti on Constanzeil Salieriga halvad suhted. Suhe muutub neil halvaks ss kui Seier valetab talle, ta ütles talle, et kaalub Mozarti taotlust keisri tütre juhendamiseks, kui naine temaga magab; ometi kui naine teda teo külastamiseks külastab, sõimab ta teda ja laseb sulasel ta välja visata tänavale.
Aastal 1717 läks Bach Kötchenisse, kus ta töötas AnhaltKötcheni printsi Leopoldi õuekapellmeistrina. Prints Leopold hindast tema annet, maksis talle hästi ning andis muusika loomiseks ning esitamiseks märkimisväärse vabadue. Kuna prints oli aga kalvisnist, ei tohtinud Bach mängida ja luua orelimuusikat, mille tõttu keskendus Bach nüüd orkestri ja klavessiinimuusikale. Enamus selle aja Bachi loominugust oli ilmalik. 1720. aastal, kui Johann Sebastian oli prints Leopoldiga välismaal, suri äkitselt Bachi naine. Poolteist aastat hiljem kohtus ta Anna Magdalena Wilckega, noore andeka sopraniga, kes esines Kötcheni õukonnas. Nad abiellusid 1721. aastal. Kuigi Anna Magdalena oli Bachist 17 aastat noorem, olid nad õnnelikult abielus ning said veel 13 last. Gottfried Heinrichist, Johann Christoph Friedrichist ja Johann Christianist said olulised muusikud. Peale nende jäid ellu veel kolm last. Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba lapseeas
abielude ja diplomaatia abil oma pärusvaldusi pidevalt suurendama. Rudolph-Saksakunn-liitisläänigaAustria-abielu-diplomaatia Heinrich VII (valitses 1308-1313)Luksembrugi dünastia. Valiti Saksamaa kuningaks. Tegeles veel Itaalia poliitikaga. Vallutas Rooma, krooniti keisriks ja suri Itaalias. Luksemburgidünastia-Itaaliapoliitika-Rooma-keiser-suri-Itaalias Ludvig IV (valitses 1313-1347)Sõdis võimu pärast Friedrichi von Habsburgi ja tolle poja Leopoldiga. Paavst pani ta kirikuvande alla, kuid sellel ei olnud enam mõju. Keisrivõim ei sõltunud enam paavstist Habsburgigasõdis-kirikuvanne-keiserülimuslik Karl IV ( valitses 1346-1378)Tsehhi kuningas ja Saksa-Rooma keiser. Arendas Tsehhimaad, eriti Praha linna (Karli sild on tema auks tehtud). Andis välja kuldbulla. Tsehhikunn-Sks-R-keiser-Prahaareng-Kuldbulla-Karlisild Kuurvürstid Kolm vaimulikku ja neli ilmalikku vürsti, kellel oli õigus valida keiser, hiljem nende hulk kasvas
Mozarti Idomeneo jaoks on Ilia üksnes vangistatud printsess, mitte õrnade tunnete objekt. Siiski ei muutu isa ja poja suhted sellevõrra lihtsamaks. Idomeneod piinab süütunne, et peab ohverdama poja, samas ei söanda ta seda avalikult teatavaks teha. Poeg ei mõista, miks isa temast süngelt ära pöördub ning teda väldib, ja ta eelistab minna surma. Selline kohustuste ja eneseohverdamise segapundar kumab läbi ka Mozarti kirjavahetusest oma isa Leopoldiga. Eriti pinevaks muutus olukord pärast Mozarti ema surma: ühelt poolt mõistis Leopold, et ta poeg väärib avaramaid tegutsemistingimusi kui Salzburg pakkuda suudab, ent samas ei soovinud ta kaotada kontrolli poja tegevuse üle ning leidis ka, et pojal tuleks hoolt kanda vananeva isa ja vallalise õe eest. Ühesõnaga, Mozartilt oodati ohvrit. ,,Idomeneo" teema puudutas Mozarti seega isiklikult.
annaabi.ee 
