· Kristjan Raua nimeline kunstipreemia (1989) · Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997) · Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001) Publikatsioonid Leonhard Lapin: Tarbimishulluse lõpp. Välislingid · Ants Juske. Leonhard Lapin kas suurim klassik? epl.ee, 25. aprill 2009 · Jürgen Rooste Leonhard Lapin: Parem olla kunstnik kui ärimees Maaleht, 04. mai 2012 · Leonhard Lapin Eesti biograafilises andmebaasis ISIK Leonhardi tegemised Pornokomisjoni liige oma töös midagi roppu ei näe Purupurjus Leonhard Lapin möllas Jaani kirikus (elu Viited Wikipedia Google Pildid epl.ee Tänan Kuulamast!
rahvasuus Tõhala, 1272 aastal seoses Tiedemannus de Toyvele nimelise isikuga. Kohanimi "Sangaste" pärineb 1287. aastal rajatud mõisast (Sagnitz, Sangnic, Sangenitz jne.). (Kaaramaa, Lembit ja Kübar, Harri 1980 "Põllumajanduslik Sangaste") Esimene mõis rajati mäe lähedale, mida eestlased Harimäeks, sakslased aga Püha Leonhardi mäeks kutsusid. XVI saj. alguses olevat Sangaste olnud VanaLiivimaal Tartu piiskopi suveresidentsiks. Poola võimu all 16.17. saj. vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks. Poola ja Rootsi sõja käigus sai Sangaste aga kannatada ning olukorra parandamiseks liideti Rootsi võimu all 17. saj. teisel poolel Sangastega veel 8 mõisat (Puka, Keeni, Vaalu, Kaagjärve, Krüüdneri, ja hiljem Nötkenshof Lauküla läheduses, Halechof Aaldu talu ning
Referaat Sangaste loss Juhendaja: Koostas: 12. klass Sangaste mõisa ajalugu Esmakordselt mainitakse Sangaste algupärast nime Toyvel, Theal; rahvasuus Tõhala, 1272 aastal seoses Tiedemannus de Toyvele nimelise isikuga. Kohanimi "Sangaste" pärineb 1287. aastal rajatud mõisast (Sagnitz, Sangnic, Sangenitz jne.). (Esimene mõis rajati mäe lähedale, mida eestlased Harimäeks, sakslased aga Püha Leonhardi mäeks kutsusid. XVI saj. alguses olevat Sangaste olnud Vana-Liivimaal Tartu piiskopi suveresidentsiks. Poola võimu all 16.-17. saj. vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks. Poola ja Rootsi sõja käigus sai Sangaste aga kannatada ning olukorra parandamiseks liideti Rootsi võimu all 17. saj. teisel poolel Sangastega veel 8 mõisat (Puka, Keeni, Vaalu, Kaagjärve, Krüüdneri, ja hiljem Nötkenshof- Lauküla läheduses, Halechof- Aaldu talu ning Buchholtzhof- Karijärve
Tagantjärele asja uurides võib soome külahullude seast leida igasuguseid. Lisaks inimese välisele pildile on inimesel ja psühholoogiline pool oluline on selline, milline on inimese iseloom. Psüühikast oleneb inimese käitumine Leonhard. Kui on tegemist aktsentueeritud isiksustega, siis on selge, et see isik arvatavasti valib deviantse käitumismudeli oma eesmärkide realiseerimiseks. Hälbe käitumise psühholoogiline seletus. Siia alla võib panna Litsko, Leonhardi, Freud. Freudi arvates deviantne käitumine seotud psüühiliste häiretega. Süütundega kurjategijad kelle probleemiks see et nende psüühikast tulenevate häirete tõttu ei ole nad võimelised endast võitu saama, ja panevad paratamatult toime järjest uusi õigusrikkumisi, ise saavad aru et valesti käituvad. Saavad aru et pääsetee olemas, selleks oleks see kui nad tabataks, seeläbi nad saaks lunastada õvastased teod ja võiksid ise enda üle uhkemad olla. Libido - seksuaaltung.
diagnoosidega indiviidide hulka.Püsimatu tüübi üle on palju vaieldud ja paljude autorite arvates ei saa sellisest isiksuse eripärast eraldi rääkida, kuna püsimatust kohtab paljude tüüpide juures. Esimesena kirjeldas niisuguseid isiksusi E.Kraepelin,kes tähistas neid terminiga ,,haltlos" (tahtejõuetud). P. Gannuskin luges püsimatute keskseks omaduseks sõltuvust lähiümbrusest, kuid hoiatas sellise määratluse liigse laiendamise eest.K. Leonhardi klassifikatsioonist on püsimatud välja jäetud, sest neid ei saavat kirjeldada läbi ühtse isiksuse struktuuri. Püsimatutele omane tahtenõrkus ei muutu tema arvates kunagi kogu isiksust iseloomustavaks omaduseks, vaid asendub mingil hetkel teiste,konkreetsemate tunnustega. Hüsteroidne tüüp Hüsteroidsete (hüsteerialaadsete) isiksuste kõige iseloomulikumaid jooni on äärmine egotsentrilisus, vajadus olla pidevalt tähelepanu keskmes, püüd rõhutada igati enda erilisust
23 isikuomadused väljenduvad rõhutatult e aktsentueeritult. Tegemist on iseloomu ja temperamendi joontega, millel on suund areneda patoloogiliseks ja mis väljenduvad teatud situatsioonides. Inimene ei suuda enam ennast valitseda. Aktsentueeritud isikuga seoses räägitakse ka aktsentueeritud iseloomust. Leonhardi kolleeg oli Peterburi psühholoog Aleksandr Litsko, kes lõi aktsentueeritud iseloomu mõiste kõrvalekalded eriti just tunde ja tahteelus, millega kaasnevad käitumishäired. Litsko rõhutas, et iseloomu aktsentueeritus ei saa olla psühhiaatriliseks diagnoosiks, vaid see jääb normi ja patoloogia piirile. Aktsentueeritud iseloomu juures on täheldatav iseloomu üksikute joonte ülemääraväljendumist, mistõttu isikul esineb valikuline haavatavus mõnede psühhogeensete mõjude
annaabi.ee 
