ninasõõrmed avanevad koonu tipul; liikuvad kõrvad; tugevad jäsemed; pikk saba; keha katavad karvad. 3. Imetajate välimus seotud tema eluviisiga Maapinnal elavad loomad: jäsemed suunatud otse alla; varbaid kaitsevad küünised, küüned, sõrad või kabjad. Vees elavad loomad: voolujooneline keha; sile karvadeta nahk; loivad; uimetaoline saba. Puudel elavad loomad: head hüppajad ja ronijad; pikad esijäsemed; haardsaba. Õhuloomad: nahkjad lennused; lennunahk; väike kerge keha. 4. Toes 5. Hambad 6. Närvisüsteem ja meeleelundid. Kõrva ehitus Kõige tähtsam osa peaaju; tunnevad hästi lõhna; näevad hästi; hea kuulmine; maitse tundmine keelega. 7. Toitumine ja seedimine Suu->neel->söögitoru->magu->sooltoru->pärak. 8. Hingamine Hästi arenenud kopsud; sisepind suur niiet hapnik pääseb kiiresti verre ning süsihappegaas eraldub kiiresti. 9. Vereringe Sarnaneb lindude omaga; süda neljaosaline. 10. Erituselundkond
Saurused olid varustatud kaitsevahenditega. Kahejalgsed lindvaagnalised pikad tagajäsemed, lühikesed esijäsemed, lihav saba. Neljajalgsed lindvaagnalised jagunevad kolmeks grupiks: stegeo-, ankülo- ja sarviksaurused. Lendavatest saurustest: Dromaeosaurus Tiibsisalikud ehk pterosaurused (Pterosauria) olid Hilis-Triiasest kuni Vara-Juurani elanud kiskeluviisiga lendavad roomajad. Lendamist võimaldas neil eesjäsemete ja keha vahel olev lennunahk. Vees elavatest saurustest: Elasmosaurus, kes oli 13 meetrit pikk ning püüdis oma teravate hammastega kalu. Maismaal elavatest saurustest: Plateosaurus oli esimesi suuri 4 jalal liikuv saurus, ta oli 8 meetrine. Väljasuremine: Sauruste väljasuremise põhjustas 65 miljoni aasta eest Maad tabanud meteoriit. Kokkupõrge oli nii võimas, et Maa kliima muutus ning dinosaurused ei pidanud uutes tingimustes vastu. Seda printsiipi toetavad teadlaste avastused:
vihtuimsetest kaladest Roomajad 300 miljonit aastat tagasi, kehasisene viljastumine, hiidsisalikud ja dinosaurused Tekodondid kiskeluviisiga nii maismaal kui ka vees elanud roomajad, osa liikus tagajalgadel, tõenäoliselt põlvnevad nendest hiidsisalikud, tiibsisalikud, krokodillilised, linnud Tiibsisalikud - ehk pterosaurused, kiskeluviisiga lendavad roomajad, lendamist võimaldas neil eesjäsemete ja keha vahel olev lennunahk Kalasisalikud ehk ihtüsaurused olid kalalaadsed roomajad Notosaurused loivataoliste jäsemetega pikasabalised kalasööjad Plakodondid töntsakad roomajad, kes toitusid kividele kinnitunud limustest Luukalad sellesse rühma kuulub suurem osa kõrgemaid kalu, kaasa arvatud tänapäeval kõige sagedamini esinevad pärisluused ahvenad, haugid, särjed jt Imetajad 200 miljonit aastat tagasi, kõrgeima arengutasemega selgroogsed, toidavad poegi
Kaetud karvadega. Kohastumusena toitumisviisiga on neil pikk peenike koon, kleepuv pikk keel ja tugevad küünised, mis on kokku kasvanud ja sissepoole pöördunud. Sgk laisiklased - jäsemed on kohastunud eluks puude otsas. Liiguvad, rippudes küüniste abil puude okstel. Toituvad peamiselt puuviljadest. S. TUPAIALISEDPuuduvad vurrud, saakloomi otsivad terava kuulmise, haistmise ja nägemise abil. Enamikel pikk paksu karvaga saba. Omnivoorid. S. KARUSTIIVALISEDEsi- ja tagajäsemeid ühendab lennunahk. Võimelised liuglema, puudub tõeline lennuvõime. N. kaguan. S. ESIKLOOMALISED Väikesed poolahvilised - must nina nagu koeral ja kõigist teistest esikloomalistest paremini arenenud haistmismeel. Neil on suured silmakoopad. Suurem osa elab puu otas, siis jäsemed kohandunud haaramiseks. Öise eluviisiga väikesed loomad, elavad troopilistes metsades N. loorid, kandlased, leemurid. 19
elanud kalalaadsed roomajad. Vara-Triiases ilmusid hiiglaslikud merekiskjad notosaurused ja plakodondid (joonis 2). Notosaurused olid loivataoliste jäsemetega pikasabalised kalasööjad ja plakodondid olid töntsakad roomajad, kes toitusid kividele kinnitunud limustest. Tiibsisalikud ehk pterosaurused (Pterosauria) olid Hilis-Triiasest kuni Vara-Juurani elanud kiskeluviisiga lendavad roomajad. Lendamist võimaldas neil eesjäsemete ja keha vahel olev lennunahk. Juura Hiidkontinent Pangea hakkas Kesk-Juuras lagunema - Põhja-Ameerika ja Aafrika vahel avanes Põhja Atlandi ookean. Selle käigus liikus Põhja-Ameerika loodesse, tekitades Mehhiko lahe. Juura ajastu keskel veetase tõusis ning mereveed tungisid kiiresti maale, jättes endast maha ulatuslikke merelisi setteid. Juura maismaa taimeriigis domineerisid paljasseemnetaimed (hõlmikpuud, bennetiidid, palmlehikud) ja sõnajalgtaimed.
sissepoole pöördunud. Sgk laisiklased - jäsemed on kohastunud eluks puude otsas. Liiguvad, rippudes küüniste abil puude okstel. Toituvad peamiselt puuviljadest. 16.3.9.2.2.8. Selts: Tupaialised (Scandentia) Puuduvad vurrud, saakloomi otsivad terava kuulmise, haistmise ja nägemise abil. Enamikel pikk paksu karvaga saba. Omnivoorid. 16.3.9.2.2.9. Selts: Karustiivalised (Dermoptera) Esi- ja tagajäsemeid ühendab lennunahk. Võimelised liuglema, puudub tõeline lennuvõime. N. kaguan. 16.3.9.2.2.10. Selts: Esikloomalised (Primates) Väikesed poolahvilised - must nina nagu koeral ja kõigist teistest esikloomalistest paremini arenenud haistmismeel. Neil on suured silmakoopad. Suurem osa elab puu otas, siis jäsemed kohandunud haaramiseks. Öise eluviisiga väikesed loomad, elavad troopilistes metsades N. loorid, kandlased, leemurid. Ahvilised - on neljajalgsed suudavad nad sirgelt istuda ja seisavad vahel püsti
Negatiivselt võib mõjuda ka kemikaalide kasutamine putukatõrjes. Lendlaste kaitsele saab kaasa aidata sobivate varjekastide ülesseadmisega. Tiigilendlane on Eestis looduskaitse all alates aastast 1958. Tiigilendlane kuulub liigikaitse kategooriasse nr II . 9. Veelendlane Veelendlane on suhteliselt väike, lühikeste kõrvadega nahkhiir, kelle selg on hele- või punakaspruun, kõhupool on hallikasvalge ning kõrvad ja lennunahk pruunid. Tiivad on laiad. Veelendlane on meie tavalisemaid ja arvukamaid nahkhiireliike, kelle elu- ja toitumispaikadeks on peamiselt veekogude ümbrus ja pargiilmelised puistud. Suveöödel võib veelendlasi näha lendamas peaaegu kõikide veekogude - jõgede, tiikide ja järvede - kohal. Nad püüavad toitu vaid mõnekümne cm kõrgusel veepinnast ning hoiduvad lähestikku, esinedes sageli suuremate gruppidena. Aeg-ajalt tõusevad nad 1.-2 m kõrgusele ja siirduvad
annaabi.ee 
