lõhkepea väljatöötamine vajab suurt teadusliku-tehnoloogilist potentsiaali, lõhkepea valmimine võtab aega vähemalt 4-5 aastat ning selleks kulub ligi 8 miljardit eurot. Tuumarelvas kasutatakse aatomituumade lõhustumisel või liitumisel eralduvat energiat. Tuumarelva lõhkepea võimsust mõõdetakse kilotonnides või megatonnides. Tuumarelva moodustavad tuumalõhkepea ja vahend selle sihtmärgini toimetamiseks- kandur. Alguses kasutati tavalist lennukipommi kandruina, kuid tänapäeval on tuumarelva kanduriks juhitav ballistiline või taktikaline rakett. Tuumarelva võib plahvatama panna kas õhus , maa peal, maa all või vee all. Tuumaplahvatuse mõjul tekib ere valgussähvatus, mis on ka päeval nähtav, kümnete kilomeetrite kaugusele, seejärel tekib taeva valguskera koos seenekujulise pilvega. Soojus- ja valguskiirgus moodustab umbes 35% plahvatuse energiast, mis omakorda võib tekitada inimestele
Superfortress - pommitajaid, sest ainult need suutsid lennata Mariaanidelt Jaapanisse ja tagasi. 4.1. Hiroshima ja aatompommi kukkumine Objektiks olnud Hiroshima linn oli tavaline Jaapani sadamalinn. Ameeriklased vältisid linna pommitamist enne aatompommi kasutamist, sest nad tahtsid täpselt uurida pommi tekitatud kahju. Hiroshima plahvatuse põhjustas aatompomm nimega Little Boy ("väike poiss"), mis oli kolm meetrit pikk ja 71 cm lai. Pomm oli piklik, veidi tavalist lennukipommi kuju meenutav. Tänapäeva mõõdupuu kohaselt Hiroshima pomm ei olnud väga turvaline. Ohtlikkust lisas samuti see, et pomm viidi plahvatuslikku seisukorda alles lennu ajal. Vahetult enne Jaapani rannikule saabumist pidid mehed selga panema tulekindlast kangast ja terassoomustest tehtud erilise kostüümi, mis pidi neid kaitsma erinevate asjaolude eest. Lisaks anti neile spetsiaalsed prillid, mis kaitses nende silmi ereda valguse eest.
Liidul, Prantsusmaal) seesugune relv leks kulub 10 miljardit USA dollarit. puudus. Lisaks tuleb välja töötada tuumarelva kandur ning sobitada see lõhkepeaga Kui Suurbritannia oli alustanud oma (paralleelselt lõhkepea väljatöötami- tuumapommi ettevalmistamist juba sega), milleks kulub lennukipommi Teise maailmasõja ajal, siis Nõuko- puhul 12 aastat ja ballistilise raketi gude Liit tegi seda alles 1945. aasta puhul 45 aastat. Sellest saab järel- augustis. Eestilgi on olnud oma osa dada, et nn tulevased tuumariigid on Nõukogude Liidu tuumapommi val- piisava kontrolli all ning enamikul
Moondav kiht: maakamar, praht või muu moondamismaterjal. Lõhkav kiht: suured kivid (20-100 kg) laotud nii, et külgedele jääksid va- hed, mida ei täideta; Summutuskiht: pressitud pinnas, kivid, liivakotid või muu materjal. Vooder- ja isolatsioonkiht: kile, sammal, tõrvapapp või muu materjal. Kandev kiht: puit, betoon või muu kande-konstruktsiooni materjal. Joonis 6.14 Kindlustamise IV aste ●● kaitse vähemalt 152 mm mürsu või 250 kg lennukipommi täistabamuse eest; ●● ehitavad ehitusüksused; ●● antud kindlustusastme täitmise võimekus on lahingutoetusüksustel (pio- neeri- ja ehitusüksused), mis võidakse rajada juba rahuajal; lahinguük- suste ülemaid puudutab ainult planeerimisprotsessis rajatiste asukoha määramine ja vajalike tingimuste esitamine. 99 6.4 ETTEVALMISTUSED ÖISEKS TEGEVUSEKS Varustuse ettevalmistamine
vabatahtlikest moodustatud "Erna" grupp. Kautla laagrisse kogunes 500-2000 inimest. Laager killustati lahingute tõttu. Talpaku pataljon: 1. juunil Karl Talpak Otepää kooliõpetaja läks perekonnaga metsa. Ta suutis lühikese ajaga luua sidemed 12 metsavendade salga vahel (200 meest). Rühmade tegevus oli kordineeritud. Peeti öiseid laagriõppusi ja valmistuti hoolikalt lahinguteks. 5. juulil õhiti lõhkemata Saksa lennukipommi abil Paluperas rong, milles asusid hävituspataljonlased. Otepääl võeti võim enne sakslaste saabumist enda kätesse. Liiguti seejärel Tartusse, kus moodustati Tartu Partisanide Pataljon - 1000 relvastatud meest, 75 ohvitseri. Osalesid kuni Tallinna vabastamiseni. Hirvelaane pataljon: Major Hans Hirvelaane pataljon. Saksa okupatsioon Saksamaa kavatsused (Generalplan Ost: ethnic clensing): Vene impeeriumi jäädav likvideerimine
annaabi.ee 
