Suurtükk Mürskudega või miinidega tulistatav relv, mis koosneb rauast, lukust ja lafetist. Suurtükke hakati kasutama 13.-14. saj. Kindluste ründamiseks ja kaitsmiseks . Rauaõnne läbimõõdud ehk kaliibri järgi eristatakse nüüdisajal väikese -,keskmise ja suurekaliibrilisi suurtükke ( vastavalt 20-70 mm, 76- 155 mm ja üle 155 mm ). Asukoha ja tulistavate märkide järgi eristatakse maismaa -, õhutõrje -, ja rannasuurtükke. Mürsu lennujoone iseära poolest jagunevad suurtükkid kahureiks ( lennujoon lame ), haubitsaiks ( lennujoon järsk ), mortiirideks ehk müüsreiks ( lennujoon väga järsk; nüüdisaja relvastusse need ei kuulu ), miinipildujaiks (lennujoon järsk ), rektiivsuurtükkideks ( lennujoon lame; need on lähimaarelvad ), kombineeritud suurtükkideks (näiteks: kahurhaubits ) ja universaalsuurtükideks ( tulistavad nii maa -, mere -, kui õhumärke ). Suurtükk on suurtükkiväe põhirelv.
teed mööda taha ning sooritab täieliku ülesirutuse. Pea on taga ja käed ülal-kõrval. Abistamine: Treener seisab kitse kõrval. Käte tõuke momendil toetab ta võimlejat ühe käega õlavarrest ja teise käega küünarvarrest. Abistada võib ka hüppe kõrguse saavutamise ja käte õigeaegse tõuke soodustamise eesmärgil Põhilised vead: Üheks iseloomulike vigade tekkimise põhjuseks on liiga ligidal asuv hoolaud, mis takistab otseselt jalgade kõverdamist ning muudab lennujoone madalaks. Hüppe täiustamine ja kinnistamine on analoogiline harkhüppe tehnika täiustamisele ja kinnistamisele.
24. Milline põhimõtteline erinevus on püstoli ja revolvri vahel? Revolver on trumliga ning püstol kelguga. 25. Tulirelva padruni kahenumbriline kood näitab? esimene number näitab kuuli või raua kaliibrit (läbimõõtu) ning teine number vastava padrunikesta pikkust millimeetrites. 26. FH70 mürsu lennukiirus on? 827 m/s 27. Mis on otselask? On lask, mille puhul kuuli lennujoon ei tõuse kõrgemale sihtmärgi kõrgusest ja kuuli lennujoone kujust. 28. Üldnõuded tulirelvaga ümberkäimisel. Punkt 5 ütleb Keelatud on jätta oma relva järelevalveta. 29. Käsklus TULI SEIS antakse järgmistel juhtudel kui keegi tegevväelane annab käsu, kui keegi on laskesektoris, kui keegi saab viga. 30. Kaardil mõõtkavaga 1:50000 vastab 3 cm looduses 1500 meetrile. 31. Direksiooninurk 45 kraadi vastab looduses ilmakaarele Kirre 32. Nimeta kolm joonleppemärki teed, raudteed,kraavid 33
Millised on enamlevinud vead ülaltsöödul ja kuidas neid parandada? Kuidas taktikaliselt enda võistkonnale pallinguga punkt tuua? • pallingu tugevuste muutmine; • taktikapalling vahelduvalt tugeva pallinguga; • palling vähem kaetud väljaku osale, palling raskemini vastuvõetavasse kohta (tsoon 1, 5); • palling kindlale mängijale; nõrk vastuvõtja, vahetusmängija, just vea teinud mängija; • palling sidemängijale või tema teele; • pallingu lennujoone muutmine, pallida otsajoonest kaugemalt ja lähemalt; • palling kahe mängija vahele; • pallida eesliini universaalile; • vältida pallingut liberole, põhivastuvõtjaile . Millised ründesöödud on olemas? Kõrged, madalad, pikad, lühikesed, kiired, aeglased, võrgupealsed, kauged Millised kohtunikud saavad vilistada? I ja II kohtunik Kui piirikohtunik ütleb, et pall oli sees, aga Teine kohtunik, et pall oli väljas, siis kelle otsus loeb? Piirikohtuniku ?
ülesirutuse. Pea on taga ja käed ülal-kõrval. Abistamine: Treener seisab kitse kõrval. Käte tõuke momendil toetab ta võimlejat ühe käega õlavarrest ja teise käega küünarvarrest. Abistada võib ka hüppe kõrguse saavutamise ja käte õigeaegse tõuke soodustamise eesmärgil Põhilised vead: Üheks iseloomulike vigade tekkimise põhjuseks on liiga ligidal asuv hoolaud, mis takistab otseselt jalgade kõverdamist ning muudab lennujoone madalaks. Hüppe täiustamine ja kinnistamine on analoogiline harkhüppe tehnika täiustamisele ja kinnistamisele. Kasutatud materjal: · http://www.naistemaailm.ee/artiklid/20610/tagasi_kehkatundi_.html? art_magaz=4&magaz_group=1816 · ,,Sportlik võimlemine" U.Sahva, I. Okk · http://akrobaatika.weebly.com/ ·
seda suurem on kuuli algkiirus. Mida teise relva jaoks mõeldud laskemoona, 113 Relvaõpe näiteks püstolkuulipilduja padruneid ning teataval alal ei ole niisama kõrge, püstolis jne. aga lähemal asuv sihtmärk tabatav. Sa- mal ajal on iga sihtmärgi juures mingi Lennujoone kuju ja selle praktiline ala, kus see on siiski tabatav. Seda ala tähtsus nimetatakse tabatavaks alaks. Lennujoone kuju sõltub relvaraua tõs- Tabatava ala praktiline tähtsus on sel- tenurga suurusest. Tõstenurga suure- les, et see kompenseerib mingil mää- nemise korral suurenevad lennujoone
Kaitseministeeriumi haldusesse. Lõplik riigi võit Lennusadama ebaseaduslike valdajate üle jõustus alles vastavalt Riigikohtu otsusele 2006.a. juulis. Suurtükkide kollektsioon Lennusadama kaipealset kaunistab kollektsioo laevasuurtükke. Teatavasti klassifitseeritakse neid suurekaliibrilisi relvi mitmeti, vastavalt raua pikkusele ja väljatulistatud mürsu, kuuli või granaadi lennujoone Eesti Meremuuseum kumerusele. Kõige lühema raua ja kumerama lennujoonega relva nimetatakse mortiiriks. Lameda lennujoonega relv on kahur. Eriti keeruline on 16. ja 17. sajandi laevasuurtükkide klassifikatsioon. Lihtsuse mõttes ei tehta igapäevases suhtluses nende vägevate relvade täpsest klassifikatsioonist probleemi ja liigitatakse nad kõik ühise nimetaja suurtükk alla. Meremuuseumi kollektsiooni kuuest eestlaetavast laevasuurtükist on kolm pareminisäilinut Vene 18
võõrandamised, mida ei peatanud ka valitsuse korraldus 05.10.1993, millega anti sõjaväelinnak üle Kaitseministeeriumi haldusesse. Lõplik riigi võit Lennusadama ebaseaduslike valdajate üle jõustus alles vastavalt Riigikohtu otsusele 2006.a. juulis. Suurtükkide kollektsioon Lennusadama kaipealset kaunistab kollektsioo laevasuurtükke. Teatavasti klassifitseeritakse neid suurekaliibrilisi relvi mitmeti, vastavalt raua pikkusele ja väljatulistatud mürsu, kuuli või granaadi lennujoone kumerusele. Kõige lühema raua ja kumerama lennujoonega relva nimetatakse mortiiriks. Lameda lennujoonega relv on kahur. Eriti keeruline on 16. ja 17. sajandi laevasuurtükkide klassifikatsioon. Lihtsuse mõttes ei tehta igapäevases suhtluses nende vägevate relvade täpsest klassifikatsioonist probleemi ja liigitatakse nad kõik ühise nimetaja suurtükk alla.
vastasväljaku poolel Pallingu taktika- puhtsalt individuaalründe taktika, eesmärk on raskendada vastasvõiskonna rünnakutegevust ja saavutada punkt, pallingu taktika avaldumise viisid: taktikapalling vahelduvalt tugeva pallinguga, palling vähem kaetud väljaku osale või raskemini vastuvõetavasse kohta tsoon 1,5, palling kindlale mängijale – närk vastuvõtja, vahetusmängija, just vea teinud mängija, palling sidemängijale või tema teele, pallingu lennujoone muutmine, pallides otsajoonest kaugemale ja lähemale, palling kahe mängija vahele, vältida pallingut liberole põhivastuvõtjale, pallinguga ei tohiks eksida: esimene palling geimi ajal, kui eelmine mängija eksis, pärast treeneri poolt võetud aega, mängu otsustavatel hetkedel, mitu ringi järjest, Ründesöödu taktika- see on teise palli mängimine kus pall saadakse: pallingu vastuvõtul, ründe-ja pettelöökide vastuvõtul, blokist põrkuvatest pallidest, lihtsalt