puidust tahvel. Õppeained olid sarnased praegustega, aga veidi pealiskaudsemad. Vahetundidel jalutati paarikaupa mööda koridori. Tihti olid vanad mõisahooned ümber ehitatud koolimajadeks, kus olid säilinud keerdtrepid, võlvlaed ja aulates ümmargused tugisambad ornamentide ja kujutistega. Maakoolidel olid omad aiamaad, kus kasvatati juurvilju ja marju. Suvel käisid lapsed aias peenraid rohimas. Aiasaadusi kasutati hiljem õpilastele lõunasöögi valmistamiseks. Koolis oli palju leninlikku õppetust. Peaaegu kõik õpilased olid algul oktoobrilapsed, kes kantsis viisnurkset Lenini pildiga rinnamärki. Hiljem oldi pioneerid, kandes igapäev punast kaelarätti, mis oli kohustuslik. Eesti iseseisvus ja koolid muutusid tänapäevasteks
EELK Usuteaduse Instituut 1. 1. kursus; magistriõpe; kristlik kultuurilugu Leili Rummel – Ruus 30. 04.2017 Õppejõud: M. A. Põder MIKS ME PEAME HOIDMA JUMALA HEAD LOODUT ? Mäletan lapsepõlvest leninlikku seisukohta, mida saime kuulda raadiost: ’’Nõukogude inimene ei oota looduselt armuande,vaid võtame ise mis võtta annab.’’ Meenuvad ka minu õigeuskliku vanaema eitavad seisukohavõtud selle kohta. Jumalast kui Loojast ei tohtinud rääkida. Loodut tuleb vaadelda, kui tervikut. Me loeme 1. Moosese raamatust, et Jumal pdas loodut ’’heaks ’’ ja usaldas selle inimese hoole alla. 1. Moosese raamatu 1:26 esitatud ’’valitsemise’’
Helgi oli väga õnnetu ja tige sellepärast, et tema koolikaaslased kuulusid oktoobrilaste või pioneeride ridadesse kuid tema mitte. Küsimus ei olnud selles, et olla paaniliselt pioneer vaid pigem ikka selles, et korraldati igat sorti üritusi kuhu Helgi kui mittepioneer ei saanud minna. Komsomoliks astumisega oli juba teine suhtumine. Nimelt hakati koolis seda vägisi peale suruma. Ent selle peale tekkis Helgis trots. Kui vägisi sunnitakse siis tema ei astu kuhugi Üleliidulisse Leninlikku Kommunistlikku Noorsooühingusse. Helgil juhtus nii, et enne komsomoliks astumist teda koolist ära ei lastud. Selle peale saabus Helgi ema kooli ja pidas tulise kõne teemal, kuidas kiusatakse Suures Isamaasõjas langenu last. Tänu sellele, ei pidanud Helgi Sallo komsomoliks astuma. Noorukiiga: identiteet vs. identiteedipuudus. Isiksusliku arengu viiendal astmel integreerivad lapsed oma varase kogemuse üheks tervikuks. Neid ei rahulda enam senised lapseea rollid ja nad valmistuvad uute
läheb dünaamika ülevale paremasse serva. Kaks olulisemat progressi filosoofi: Georg W. F. Hegel (1770-1831) – saksa klassikaline idealistlik filosoofia - Vaimu progress Karl Marx (1818-1883) – materialistlik filosoofia - Tööriistade progress Hegellikku „ideede progressi“ väljendas visuaalselt kõrgmodernismi perioodi abstraktne kunst, mida loodi Lääne-Euroopas ja USA-s (Jackson Pollocki maalid). Marksistlik-leninlikku „tööriistade progressi“ väljendas visuaalselt aga figuratiivne kunst, mida loodi Nõukogude Venemaal (Vera Muhhina „Tööline ja kolhoositar“, Teras. Nõukogude paviljon Pariisi Maailmanäitusel 1937.a). Progressi tipuks tööriistad. Figuratiivne kunst – totalitaarsete riikide ametlikult heaks kiidetav kunst; “kunst massidele”.
1919 valged lükkavad tagasi Wilsoni ettepaneku kõigi Vene parteide konverentsi korraldamiseks. Tulemuseks on liitlaste tagasitõmbumine. Hädaoht Petrogradile, Moskvale ja Volgale likvideeritakse Punaarmee vastupealetungiga. 19-20' ka Poola-Vene sõda. 20' astuvad viimased valged Krimmis laevadele. Valgete lüüasaamise põhjusteks puudulik koostöö ning reaktsioonilised ja restauratsioonilised eesmärgid. Ja liitlaste vastuolulised arusaamad interventsioonipoliitikast. Sõja tagajärjed: Leninlikku tsentralismi ohustavad 1921 Petrogradi tööliste streik ja Kroonlinna madruste ülestõus. 17'-21' sõjakommunismi läbikukkumine: tootmisvahendite natsionaliseerimine ja majanduse keskne planeerimine viib majanduskriisini. See sunnib Leninit alustama uut majanduspoliitikat (NEP 1921) Sisuks oli tagasipöördumine kapitalistlike majandusvormide juurde (riigikapitalism): talupoegade naturaalmaksud, vabakaubandus siseriigis, eraettevõtluse ja väliskapitali lubamine. Väliskaubandus,
annaabi.ee 
