Töölised on tulutult nõudnud baasisotsialismi (ametiühingud jm), ehk siis tegelikult sotsiaaldemokraatiat. Need nõudmised on ketserlikuks kuulutatud Marxile viidates, aga tegelikult ei ole leninism marksismi edasiarendus. 1. Kes püüdleb demokraatliku sotsialismi poole, peab tehtud kogemuste põhjal eitama marksismi ja leninismi võltsi kokkukittimist ja ajaloolisele arengule vastavalt kõnelema leninismist-stalinismist. [leninism ei võrdu marksismiga] Solenitsõn saadeti Nõukogude Liidust välja, kuna tõestas, et leninism oma tegevusega tekitas stalinismi. 2. Kes tahab demokraatlikku sotsialismi, ei saa teha koostööd kommunistidega, kellele endistviisi on püha leninlik parteihierarhia, mistõttu on alati võimalik pööre stalinismi poole. [leninistidega ei saa koostööd teha, lähevad stalinistideks kätte] Kommunistid on lihtsalt pimedad
Sõjaeelsel kümnendil kogunes tema, keskkomitee ja NKVD (Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat) arvele ligi poolteist miljonit arreteerimist, kellest pooled hukati. Ligi kuus miljonit ukrainlast suri Golodomori näljahäda tõttu. Terasmees aga jätkas oma metsikut teguviisi sõja ajal ja pärast, küüditades ligi viis miljonit Nõukogude Liidu elanikku. Ükski neist kuritegudest ei toeta Stalini kui valitseja kangelaslikkust ega anna põhjust Leninismist tekkinud isikukultuseks. Stalini kinnismõtte ülistamisest leidis esmalt rahuldust Lenini isikukultuse rajamisega pärast tema surma 1924. aastal. Sellest aga ei piisanud ning aegamööda rõhus peasekretär aina enam enda positsioonile kommunistliku ideoloogia arendaja ning Nõukogude Liidu edasiviijana. Stalini isikukultus, kasvas välja Venemaa tegeliku ajaloo eitamisest ja kommunistlikust õpetusest. See levis levis kulutulena, kuna süütajaks olid küüditamis- või tapmisähvardused.
Tartu Riiklik Ülikool (1940-1941) 1940/1941 esimesel nõukogulikul õppeaastal suleti üliõpilasühendused ja akadeemilised seltsid, katkesid senised teaduskontaktid Lääne-Euroopa teaduskeskuste ja ülikoolidega. Toimus õppekavade ühtlustamine Nõukogude Liidus kehtivatega ja üleminek üleliidulisele õppekorraldusele: kursuste süsteem, õppekavadesse lülitati kohustuslikena uuest ideoloogiast marksismist-leninismist lähtunud õppeained sh NSVL ajalugu jt Tartu ülikooli üliõpilaskonda ning õppejõude tabasid repressioonid ja küüditamine. Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool (1942-1944) Saksa okupatsioonivõimude saksakeelne ülikool kavandati kogu Baltikumi tarvis, kuid hetkevajadusi arvestavalt avati eestikeelsena Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool, mis tugines 1938. aasta ülikooliseadusele. Sõjaaja tingimustes olid eelistatud arsti-,
Usuti et kapitalism,mida suunab kasum on sünnipäraselt kaugelt vähem efektiivne kui riigi monopolina toimiv majandus Nad uskusid, et mida suurem on ettevõte, seda paremini see funtsioneerib. Need oletused osutusid vääraks. Tehaste ebaõiglane juhtimine vähendas järsku tootlikust. Selle tulemuseks oli toodangunäitajate katastroofiline langus.Majandusliku katastroofi kõige traagilisem külg oli toiduainete tootmise vähenemine. Stalinism Stalinism on marksismist ja leninismist lähtunud ideoloogia ja poliitika ning terroristlik diktatuur. Stalinismi iseloomustavad totalitaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine, ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Sellele lisandusid sõjakas vene sovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja
kutsutud teadlased ja õppejõud Soomest, Rootsist ja Saksamaalt. Esimesel nõukogulikul õppeaastal 1940/1941 suleti üliõpilasühendused ja akadeemilised seltsid ning katkesid senised teaduskontaktid Lääne-Euroopa teaduskeskuste ja ülikoolidega. Toimus õppekavade ühtlustamine Nõukogude Liidus kehtivatega ja üleminek üleliidulisele õppekorraldusele: kehtestati kursuste süsteem, õppekavadesse lülitati kohustuslikena uuest ideoloogiast marksismist-leninismist lähtunud õppeained, NSVL ajalugu. Tartu ülikooli üliõpilaskonda ning õppejõude tabasid repressioonid ja küüditamine. Saksa okupatsioonivõimude saksakeelne Ostland-Universität in Dorpat kavandati kogu Baltikumi tarvis. Kuid hetkevajadusi arvestavalt avati eestikeelsena Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool, mis tugines 1938. aasta ülikooliseadusele. Sõjaaja tingimustes olid eelistatud arsti-, loomaarsti- ning põllumajandusteadused.
Ülikoolil on 3200 inimest (sh 180 professorit, rohkem kui 500 teadlast). 1940/1941 esimesel nõukogulikul õppeaastal suleti üliõpilasühendused ja akadeemilised seltsid, katkesid senised teaduskontaktid Lääne-Euroopa teaduskeskuste ja ülikoolidega. Toimus õppekavade ühtlustamine Nõukogude Liidus kehtivatega ja üleminek üleliidulisele õppekorraldusele: kursuste süsteem, õppekavadesse lülitati kohustuslikena uuest ideoloogiast marksismist-leninismist lähtunud õppeained sh NSVL ajalugu jt Tartu ülikooli üliõpilaskonda ning õppejõude tabasid repressioonid ja küüditamine. Saksa okupatsioonivõimude saksakeelne Ostland-Universität in Dorpat kavandati kogu Baltikumi tarvis. Kuid hetkevajadusi arvestavalt avati eestikeelsena Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool, mis tugines 1938. aasta ülikooliseadusele. Sõjaaja tingimustes olid eelistatud arsti-, loomaarsti- ning põllumajandusteadused.
Külluse ühiskond on järgmine etapp ja see saabub siis, kui igaüks annab vastavalt oma võimetele ja saab vastavalt vajadustele. Majanduses toimub tootmine ühiskonnale kuuluvate tootmisvahenditega. Ebavõrdsust tekitavad individualism ja eraalgatus on asendatud ühistegevuse ning kollektivismiga. Olgu öeldud, et sotsialistid pidasid inimloomuse põhielemendiks koostööd. Selle töö sisuks aga peab rääkima aga hoopis marksismist välja kujunenud: Leninismist ja Stalinismist, mis on märksa tähtsamad selle kirjatöö puhul. Leninism Leninism (ka marksism-leninism) on Lenini poolt marksismi tõlgendamisel loodud ideoloogia, mida Lenin kasutas oma valitsemise ajal Nõukogude Venemaal ( 7.novembrist 1917- 31.jaanuarini 1918) ja Vene SFNV-s (31. jaanuarist 1918 30.detsembrini 1922) ning mida järgisid ka teiste maade kommunistlikud parteid.
Võitlus partisanidega 13. Eesti 194491. Perioodid. Võimu mehhanism ja võimurid. Majandussüsteemi üldiseloomustus. Vastupanu. Repressiivpoliitika. 13.1 Eesti 1944-1991 Nõukogude okupatsioon Eestis algas jaanuaris 1944 Nõukogude sissetungiga Eestisse ja lõppes Eesti Vabariigi iseseisvumisega augustis 1991. See oli Nõukogude Liidu kolmas ja ühtlasi ka viimane okupatsioon Eesti territooriumil. 13.2 Perioodid 1. Hilis-stalinism 1944-1953 Stalinism on marksismist ja leninismist lähtunud ideoloogia ja poliitika ning (Jossif Stalini) terroristlik diktatuur. Stalinismi iseloomustavad: · totalitaarne ainuparteisüsteem, · äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine bolsevistliku parteiga (NLKP-ga), · ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine (NKVD), · primitiivne üldkohustuslik bolsevistlikkommunistlik ideoloogia, · juhikultus,
annaabi.ee 
