hävitamise kava, mille tagajärjel suri miljoneid juute. Holokaust. Suur Isamaasõda Kuigi mittekallaletungilepinguga lubasid mõlemad suurriigid teineteisele mitte kallale tungida, ei kavatsenud kumbki pool sellest lepingust tegelikult kinni pidada. 1941. aasta 22. juunil ründas Hitler NSV Liitu. Algas sõda, mis Venemaal kannab nime Suur Isamaasõda. Saksamaa tungis üha kaugemale Venemaale ning lõpuks jõuti välja ka Leningradini ka Moskvani. Moskva alla toimus suur lahing, millega punaarmee saksa väed taganema pani. Jaapani rünnak 7. detsembril 1941. Aastal ründas Jaapan USA mereväebaasi. Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. 1942. Toimus Hawail merelahing. Atlandi harta- 1941. Augustis Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla. Tagada sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Hitleri vastane koalitsioon. 1945. Lõpeb kuna tekib ÜRO.
Esimene väekoondis oli Nord, mille sihtpunkt oli Leningrad. Teine oli Mitte, mille eesmärk oli hõivata Moskva. Kolmas oli Süd, mis pidi läbi Ukraina alade jõudma Kaukaasiasse ja sealt Kaspia mereni. Esialgu edenes sakslaste pealetung väga kiirelt. Ei ole teada, kas Nõukogude Liit oli pealetungiks valmis või mitte, kuid on teada Vene luuraja Jaapanis Rudolf Sorge, kes teatas õige kuupäeva, millal Saksamaa kallale tungib, kuid Stalin jättis teate tähelepanuta. Nord väed jõudsid Leningradini, kuid seda ei suudetud vallutada. Nii piirati see ümber ja algas Leningradi blokaad. Enne olid osad inimesed lahkunud. Kõige rängem oli 41-42 aasta talv, mil inimesed surid nälga, sest toidulaod pommitati juba 1941 aasta augustis-septembris puruks. Ellujäänud on meenutanud, et välistatud ei olnud ka kannibalism. Mitte jõudis Moskva alla, puudu jäi 25-30 kilomeetrit, kuid sedagi ei õnnestunud vallutada. 1941
Eesmärk oli tagasi saada alad, mis NSVL oli valllutanud. Kolmeks oli Saksamaa armee jagatud. Armee grupp Nord- eesmärgiks vallutada Leningrad. Armee grupp Mitte eesmärgiks oli Moskva vallutamine. Kolmas oli Süd ja eesmärk oli läbi Ukraina liikuda Tagakaukaasiasse ja jõuda Kaspia mereni (koht, kust NSVL naftat puuris. Eesmärk oli plaanida välksõda. Eesmärk hõivata territoorium, mis jääb AA joonest paremale (Arhagelsk, Astrahan). Põhja suunal jõuti välja Leningradini, ära ei vallutatud, piirati ümber. Algas blokaad. Leningradi blokaad kestis umbes 900 päeva. Teine eesmärk oli jõuda Moskvani ja pmst Saksa väed seal jõudsidki novembriks u25km kaugusele moskva eeslinnast, aga Moskva all suutsid NSVL väed Sm väed esmakordselt taganema panna. Lõuna suunal eesmärki täita ei suudetud. Hõivati küll ukraina, mõningad kaukaasia alad, aga oma esmast eesmärki ,et jõuda Kaspia mereni, seda ei õnnestunud täita.
peatsest arreteerimisest, kadus ta kähku Kohtla-Järvelt ja ühines hiljem ,,Rohelise Malevaga". Ta tegutses metsavennana Virumaa metsades, kust nad tulid 1941. a. suvel teedel liikuvaid punavägede autosid kimbutama ning tegid ka kohalike punaste elu kibedaks. Muu seas vallutas nende salk Roela aleviku, ja hoidsid seda endi valduses kuni Saksa üksuste saabumiseni. Olnud lühemat aega Eesti Omakaitse teenistuses, ühines Endel Lillemaa ühe saksa üksusega, võideldes selle ridades kuni Leningradini välja, Aastal 1942 sai ta Leningradi piiramisel haavata ja saadeti sõjaväelaatsaretti Gatsinas, Põhja-lngeri-maal, kust teda saadeti hiljem edasi Tallinna haiglaravile viieks järgnevaks kuuks. Tallinna pommitamine Pärast haiglast vabanemist ja haigus-puhkust, määrati E. Lillemaa ühe saksa asutuse juurde autojuhiks, mille asukoht oli Tallinnas. Seal ta teenis kuni 9. märtsini 1944, mil N. Liidu õhujõud sooritasid mõrvarliku pommirünnaku kaitsetu Eesti pealinna vastu
Esialgu liikusid Saksa väed edasi väga kiiresti NSVLi tabas see rünnak mõnevõrra ootamatult. Oluline oli ka see, et NSVL oli suht hilja oma läänepiiri lääne pool nihutanud ja kaitse oli suhteliselt nõrk. Eesti, Läti ja Leedu puhul loodeti, et Saksamaa aitab taastada nende iseseisvuse, lisaks tekitas viha ka küüditamine. NSVL kaotas väga palju mehi ja miljonid mehed langesid vangi. Armeegrupp NORD jõudis välja Leningradini ja Leningrad sattus blokaadi. Leningrad jäi blokaadi ajal põhimõtteliselt nälga, sest puudusid toiduvarud ja lisaks toimus pommitamine, puudus küte ja vesi. Nälga suri üle 600 000 inimese. Armeegrupp MITTE jõudis välja peaaegu Moskvani, aga seda linna Stalin käest ära ei andnud. Moskva all algas esmane NSVLi pealtung. Armeegrupp SÜD esialgu Kaspia mereni välja ei jõudnud, seati uus siht jõuda Stalingradini, mille abil saab ära lõigata Volga jõe veetee
annaabi.ee 
