KALAPÜÜGIEESKIRJAD EESTIS Eneli Uusmets ja Kristin Laas 10.B klass KÄSITLETAVAD TEEMAD • Lubatud kalapüügivahendid • Piirangud ja nõuded püügivahenditele • Kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded • Kalapüügi keeluajad ja keelualad • Kalastusluba LUBATUD KALAPÜÜGIVAHENDID • Õngpüünised: lihtkäsiõng, spinning, käsiõng, vedel, sikuti, lendõng, haakeõng, põhjaõng, und, põhjaõngejada, triivõngejada, mail. • Allveepüügivahendid: harpuunpüss, harpuun • Vähipüügivahendid: vähinatt, vähimõrd • Nakkepüünised: nakkevõrk, raamvõrk, võrgujada • Lõkspüünised: mõrd, silmutorbik • Kurnpüünised: liiv, kuurits • Traalpüünised: traalnoot, tragi PIIRANGUD JA NÕUDED PÜÜGIVAHENDITELE Kõikides veekogudes on keelatud:
üheharulisest konksust või kirptirgust, võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse, ujuki või noogutiga ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks; · vedel, mis koosneb õngenöörist, landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega, ning mida veetakse paadi järel; · sikuti, mis koosneb lühikesest ridvast, rullist või hasplist, õngenöörist ja tirgust või kirptirgust ja võib olla varustatud vahetrossiga; · lendõng, mis koosneb ridvast, rullist, õngenöörist ja konksust, millega püügil kasutatakse veepinnal ujuvat looduslikku sööta või kunstpeibutist; · haakeõng, mis koosneb õngeridvast, õngenöörist, raskusest ja kuni kolmest nöörile kinnitatud üheharulisest õngekonksust, mille teraviku ja sääre vaheline kaugus ei ületa 15 mm; · põhjaõng (tonka, krunda), mis koosneb õngenöörist, raskusest, kuni kolmest
d) majandusvööndis e) agarikupüüki meres f) kõigis veekogudes g) piirijõgedes näiteks Narva jões h) Haaslava kalakasvanduses 14. Kurnpüünised on: A. ääremõrd I. kaldanoot B. liiv J. kuurits C. angerjarüsa K. vähimõrd D. harpuunpüss L. püüuvõrk E. lendõng M. tõstevõrk F. veonoot N. tonka H. põhjanoot 15. Aastaringselt ei tohi püüda: A. särge F. vikerforelli B. rääbist G. tõugjat C. tuura H. säga D. meriforelli I. nurgu E. harjust 16. Jõevähki tohib püüda: a) aastaringselt
seal kinnisvara. Et madalamas vees kala ei ole, sõuab härra Ahven 25-m-sügavusse vette. Seal heidab ta keset laevateed vette oma 300-st konksust koosneva õngejada. Kaldale tagasi jõuab ta keset looduskaitseala, kus üritab kohalikele püütud kala maha müüa. Saabuvale inspektorile ei ole tal ette näidata ei püügi- ega ka müügiluba. Milliseid seadusi rikuti §11. Harrastuspüük (3) Harrastuspüügivahendid on: 1) spinning, vedel, sikut, lendõng, põhjaõng, krunda, ankurdamata und, käsiõng ja rohkem kui üks lihtkäsiõng; 2) harpuunipüss ja harpuun; 3) haakeõng; 4) nakkevõrk; 5) kuni 100 konksust koosnev põhjaõngejada. Püsiasustusega väikesaare alalisel elanikul on lubatud kasutada kuni 300 konksust koosnevat põhjaõngejada; 6) kuurits; 7) liiv; 8) vähinatt ja vähimõrd. 5) Harrastuspüügiõigust tõendav dokument on: 1) harrastuspüügiõiguse eest tasumist tõendav dokument;
üheharulisest konksust või kirptirgust, võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse, ujuki või noogutiga ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks; 4) vedel, mis koosneb õngenöörist, landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega, ning mida veetakse paadi järel; 5) sikuti, mis koosneb lühikesest ridvast, rullist või hasplist, õngenöörist ja tirgust või kirptirgust ja võib olla varustatud vahetrossiga; 6) lendõng, mis koosneb ridvast, rullist, õngenöörist ja konksust, millega püügil kasutatakse veepinnal ujuvat looduslikku sööta või kunstpeibutist; 7) haakeõng, mis koosneb õngeridvast, õngenöörist, raskusest ja kuni kolmest nöörile kinnitatud üheharulisest õngekonksust, mille teraviku ja sääre vaheline kaugus ei ületa 15 mm; 8) põhjaõng (tonka, krunda), mis koosneb õngenöörist, raskusest, kuni kolmest lipsudega
üheharulisest konksust või kirptirgust, võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse, ujuki või noogutiga ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks; 4) vedel, mis koosneb õngenöörist, landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega, ning mida veetakse paadi järel; 5) sikuti, mis koosneb lühikesest ridvast, rullist või hasplist, õngenöörist ja tirgust või kirptirgust ja võib olla varustatud vahetrossiga; 6) lendõng, mis koosneb ridvast, rullist, õngenöörist ja konksust, millega püügil kasutatakse veepinnal ujuvat looduslikku sööta või kunstpeibutist; 7) haakeõng, mis koosneb õngeridvast, õngenöörist, raskusest ja kuni kolmest nöörile kinnitatud üheharulisest õngekonksust, mille teraviku ja sääre vaheline kaugus ei ületa 15 mm; 8) põhjaõng (tonka, krunda), mis koosneb õngenöörist, raskusest, kuni kolmest lipsudega
Populaarseim püügikala on nendes jõgedes nn vene jõeforell, kelle elutsükkel on sarnane Atlandi lõhele. Nad veedavad oma nooruse jõe ülemjooksul, liiguvad seejärel allavoolu Venemaa järvedesse, kus toituvad väikestest kaladest ja kasvavad suureks (keskmine kaal on kolme kilo kanti, saadakse ka 7 kiloseid ja suuremaid). Suve keskel tulevad nad jõgedesse tagasi kudema. "Vene" jõeforelle püütakse tihti väikeste vobleritega, kuid paljud kohalikud kasutavad ka Devoneid. Lendõng on samuti on populaarne. Lisaks Kuusamo põhijõgedele võib Soome kirdeosast leida teisigi arvestatavaid forelli- ja harjusejõgesid. Lapimaa Kalapüük Lapimaal sobib hästi nendele kalameestele, kes soovivad nautida erakliku kalapüüki ürgse looduse keskel. Sealsed kalad ei pruugi olla just kõige suuremad (erandina lõhe), sest külm kliima ei lase näiteks forellil väga suureks kasvada - kilone forell on juba korralik saak
tõenäosusega ka praegu kerges tõusutrendis. Kõige rohkem käib isikuid kalastamas kevadisel kalade kudeajal ja sellele järgneval perioodil (aprill-juuni). Teine selgelt populaarne aeg on talvine jääpüük püsiva jääkattega aastatel. Õngepüük lihtkäsiõngega on tasuta kättesaadav kõigile. Püügil peab järgima kalapüüginõudeid. Püügiks kuni kolme sama või eriliigilise püügivahendiga (rohkem kui üks lihtkäsiõng, käsiõng, spinning, vedel, sikuti, lendõng, põhjaõng (tonka, krunda), und, räimeõng, harpuunpüss ja harpuun tuleb soetada harrastuspüügiõigus, mida on võimalik soetada mobiilimakse, käsimüügipunkti või internetikeskkonna4 kaudu. Püügiõigust eelpool nimetatud püügivahendite kasutamiseks ei pea tasuma eelkooliealised lapsed, alla 16- aastased õpilased, pensionärid, õigusvastaselt represseeritud ja puudega isikud. Nakkevõrguga, õngejadaga, vähimõrraga, vähinataga, liiviga ja kuuritsaga püügiks