ja -koorele ning männiokastele lendorava põhitoit. Kevadel on aga olulisemad vaigurikkad männi- ja kuusepungad, aga ka lehtpuude urvad ja paisunud pungad. Lisaks kõigele eelnevale sööb ka õunu, jõhvikaid, seeni, pohli ja putukaid. Foto 4. Urvad on lendoraval oluline kevadine toit. 8 5. Pojad ja pesitsemine Pojad sünnivad aprilli lõpus või mai esimesel poolel. Lendoravatel võib aastas kaks pesakonda olla, teine pesakond näeb siis ilmavalgust juuli alguses. Lendoravatel on kandeaja pikkus 5–6 nädalat. Pesas on tavaliselt 2-3 poega. Ühes pesakonnas võib olla isegi kuni kuus poega. Erakorras võib juhtuda, et kaks emast poegivad ühte pessa. Lendorava pesa on reeglina seest mädanenud haavapuu õõnsuses. Pesa on vooderdatud haava mädapuiduga ning sinna on tassitud veel samblaid, samblikke ja loomakarvu. Kui pojad
Kui suur nälg kätte tuleb, siis võtavad ka käbi närida...Aga üldiselt see nende maiusroog ei ole, vastukaaluks oravale, kes hea meelega käbide kallal näkitseb. Mida rohkem kevade poole, seda rohkem läheb lendorav üle urvatoidule. Kui pungad puhkevad, siis läheb lehtede söömiseks talvel 7 Pojad ja pesitsemine Pojad sünnivad aprilli lõpus või mai esimesel poolel. Lendoravatel võib aastas kaks pesakonda olla, teine pesakond näeb siis ilmavalgust juuli alguses. Lendoravatel on kandeaja pikkus 5–6 nädalat. Pesas on tavaliselt 2-3 poega. Ühes pesakonnas võib olla isegi kuni kuus poega. Erakorras võib juhtuda, et kaks emast poegivad ühte pessa. Lendorava pesa on reeglina seest mädanenud haavapuu õõnsuses. Pesa on vooderdatud haava mädapuiduga ning sinna on tassitud veel samblaid, samblikke ja loomakarvu. Kui pojad
Toitumine Lendoravad eelistavad taimset toitu. Peamiselt toitub pungadest ja urbadest (lepa, kase, paju ja haava), aga ka samblikest, pähklitest ja marjadest. Vahel sööb ka lindude pesapoegasid ja munasid. Toiduvalik sõltub aastaajast, kuid aastaringselt kuuluvad lendorava toidu hulka männivõrsed. Sigimine ja areng Poegivad 1–2 korda aastas. Esimene pesakond sünnib tavaliselt mai alguses, teine juuni lõpus või juuli alguses. Lendoravatel on kandeaja pikkus 5–6 nädalat, mille järel toob emane ilmale 2–3 (5) järglast. Vastsündinud pojad on juba lennunahaga, kuid karvade ja pigmendita. Nii silmalaud kui ka kõrvaavad on suletud, tagajalgade varbad hargnemata. Pärast teist nädalat avanevad poegadel silmalaud. Kahe kuu vanused pojad on juba täiskasvanud loomad ja lahkuvad pesast. Ohutegurid Looduslikeks vaenlasteks on nugised, kanakull, kassi- ja händkakud. Händkaku arvukus on viimasel ajal oluliselt
Saba abil pidurdab loom hoogu puudele laskumisel. Eri liikidel ulatub lennu maksimaalne pikkus 30-60 meetrini. Lennusuunda saavad nad muuta saba ja lennuse asendit muutes. Enne tüvele laskumist pidurdab loom sabaga ja võtab vertikaalasendi, et maanduda kõigile jalgadele korraga. Niipea kui lendorav on puu külge haakunud, jookseb ta sedamaid ümber vaatamata tüve vastaspoolele. Niisugune käitumine päästab looma juhul, kui teda jälitab röövlind. Hambaid on lendoravatel sama palju kui oravatel. Koon on veidi ümaram, kõrvad lühemad, silmad aga palju suuremad kui oravatel; viimane omadus on seotud aktiivse tegevusega videvikus või öösel. Eeskäppadel on 4, tagakäppadel 5 varvast. Kõigil varvastel on tugevad, teravad küünised, mis võimaldavad loomal osavasti ja kiiresti liikuda puu tüvel ja okstel. Karvastik on kohev, siidjalt pehme, nahk aga väga rabe, mistõttu tal karusnahana väärtus puudub.
c) lendorava arvukuse hindamine kindlates paikades (püsivaatlusaladel). 2009. aastal läbi viidud seire käigus selgus, et Eesti lendorava populatsiooni seisund on jätkuvalt halb. Metsaraie tagajärjel on paljud leiukohad üksteisest isoleeritud. Alutaguse piirkonnas on lendoravatele sobivaid metsi vähe järele jäänud ning nende asustatuse protsent on liialt kõrge (21,4%). Kõrge asustatuse taseme puhul on praeguse elupaiga hävimise korral lendoravatel väga raske leida uut vaba sobivat elukohta. Samuti on noortel lendoravatel, kes peavad levima oma sünnipaigast kaugemale, väga raske leida turvalist elukohta. Viimaste aastate katsed on näidanud, et lendoravatele sobivate metsade raiete eelne kontrollimine on oluliseks meetmeks lendorava kaitse korraldamisel ning seda tuleb edaspidi oluliselt suuremas mahus teha. 2010. ja 2011. aasta seireandmed ja uuringud näitavad asustatud leiukohtade arvu langust.
c) lendorava arvukuse hindamine kindlates paikades (püsivaatlusaladel). 2009. aastal läbi viidud seire käigus selgus, et Eesti lendorava populatsiooni seisund on jätkuvalt halb. Metsaraie tagajärjel on paljud leiukohad üksteisest isoleeritud. Alutaguse piirkonnas on lendoravatele sobivaid metsi vähe järele jäänud ning nende asustatuse protsent on liialt kõrge (21,4%). Kõrge asustatuse taseme puhul on praeguse elupaiga hävimise korral lendoravatel väga raske leida uut vaba sobivat elukohta. Samuti on noortel lendoravatel, kes peavad levima oma sünnipaigast kaugemale, väga raske leida turvalist elukohta. Viimaste aastate katsed on näidanud, et lendoravatele sobivate metsade raiete eelne kontrollimine on oluliseks meetmeks lendorava kaitse korraldamisel ning seda tuleb edaspidi oluliselt suuremas mahus teha. 2010. ja 2011. aasta seireandmed ja uuringud näitavad asustatud leiukohtade arvu langust.
annaabi.ee 
