Lendorav Lendorav on oravast väiksem, halli värvi näriline. Eestis on leidub teda väikesel arvul peamiselt Kirde- ja Edela-Eestis. Lendorav on omapärase välimusega. Tal on suured silmad ning esi- ja tagajäsemete vahel paikneb nahakurd. Suured silmad on talle kasulikud öösel pimedas nägemiseks, sest lendorav on aktiivne peamiselt öösiti. Lendorav ei lenda sõna otseses mõttes, vaid liugleb: õhku hüpates tõmbab ta jäsemete vahel oleva nahakurru pingule ja seejärel liugleb kuni paarikümne meetri kaugusele. Lendu juhib ta saba abil. Enne maandumist puule ta pidurdab, painutades saba alla. Pärast puule maandumist jookseb ta kohe teisele poole puud, et võimalike jälitajate eest pääseda. Vaenlasi on tal aga palju: nugised, kakud jne. Lendorav elab pea kogu oma elu puu otsas, tulles maapinnale vaid äärmise vajaduse korral. Elupaigana eelistab ta vanade puudega metsa, kus on palju puuõõnsusi, millesse om...
...................................................... 10 Kokkuvõte................................................................................................................. 11 Kasutatud allikad...................................................................................................... 12 2 Sissejuhatus Referaat on koostatud selleks, et rohkem lendoravast endast ja tema eluviisist teada saada. Referaadis on käsitletud lendorava välimust, tema leviala, eluviisi, toitumist ja sigimist. Samuti on toodud välja lendorava arvukuse muutused ja selle põhjused. Ledorav on Eesti üks ohustatuim liik, ke s on kantud ka Punasesse Raamatusse. Seetõttu on võimalus lendoravat looduses kohata väga väike. 3 1. Lendorava välimus
.....................................................................................................................................7 Pojad ja pesitsemine.............................................................................................................................8 Lendorava kaitse...................................................................................................................................9 Sissejuhatus Referaat on koostatud selleks ,et rohkem lendoravast endast ja tema eluviisist teada. Lendorav on oravast väiksem, halli värvi näriline. Ta on levinud Euroopa põhjaosas, Siberi metsa- ja metsastepi vööndis. Eestis on säilinud väikesel arvul peamiselt Kirde- ja Edela-Eestis. Nagu nimigi ütleb, on ta orava sarnane. Kõigile tuntud oravast on ta pisut väiksem. Karvavärvuse järgi pole aga orav ja lendorav üldse sarnased. Orav on tavaliselt ikka pruun, talvekarvas veidi hallikapoolne. Aga lendorav on aastaringi halli karva,
Lendorav on meil üks kõige rangemat kaitset vajavatest loomaliikidest. Tema asurkond on väike, seega tuleb sugulusristamisest tulenevate negatiivsete tagajärgede ärahoidmiseks kaitsta lausa iga indiviidi. Kuna lendorava probleemiks on vanade metsade kadumine metsaraiete tagajärjel, siis on lahenduseks vastavate kaitsealade loomine, mida nõuab ka Euroopa Liidu loodusdirektiiv. Esimene märge Eestis elavast lendoravast pärineb Pärnumaalt 1777. aastast. Alates eelmise sajandi keskpaigast on tema arvukus meil järjest kahanenud. Praegu on teada umbes 40 kindlat lendorava leiukohta. Ühes leiukohas asub minimaalselt üks teadaolev pesapuu. Ühes parimas paigas Sirtsi soo ääres Angusel elab aga tervelt 10 lendorava pesakonda. Täpset lendorava arvukust pole teada, kuna seda pole sugugi kerge hinnata. Kõige rohkem lendorava
uuringuandmetele ja vaatlustele, siis praeguse trendi jätkudes surevad lendoravad Eestist aastaks 2020 välja (Himma; 2015). Mida rohkem on informatsiooni selle kohta, milline on lendorava bioloogiline käitumine, liigi iseärasused ja ohud looduses, seda kergem on teha looduskaitsjatel otsuseid lendorava päästmiseks. Lendorav on osa meie loodusest ning tema kaitsmine aitab säilitada looduslikku mitmekesisust. Antud uurimustöö annab esmalt ülevaate lendoravast: välimuse kirjeldus, leviala, toitumine, paljunemine, elupaiga eelistused ja muud iseärasused. Seejärel antakse ülevaade lendoravast kui avalikust keskkonnahüvest ning tema elupaikade kadumise probleemist. Samuti tuuakse töös välja probleemile lahendusi ning selleks püstitatud eesmärke riiklikul tasandil. Lõpetuseks on kokkuvõtte tööst ning autori enda hinnang sellele, kas ja kui palju on üritatud antud probleemi lahendada Lendorav ja tema väärtus
uuringuandmetele ja vaatlustele, siis praeguse trendi jätkudes surevad lendoravad Eestist aastaks 2020 välja (Himma; 2015). Mida rohkem on informatsiooni selle kohta, milline on lendorava bioloogiline käitumine, liigi iseärasused ja ohud looduses, seda kergem on teha looduskaitsjatel otsuseid lendorava päästmiseks. Lendorav on osa meie loodusest ning tema kaitsmine aitab säilitada looduslikku mitmekesisust. Antud uurimustöö annab esmalt ülevaate lendoravast: välimuse kirjeldus, leviala, toitumine, paljunemine, elupaiga eelistused ja muud iseärasused. Seejärel antakse ülevaade lendoravast kui avalikust keskkonnahüvest ning tema elupaikade kadumise probleemist. Samuti tuuakse töös välja probleemile lahendusi ning selleks püstitatud eesmärke riiklikul tasandil. Lõpetuseks on kokkuvõtte tööst ning autori enda hinnang sellele, kas ja kui palju on üritatud antud probleemi lahendada Lendorav ja tema väärtus
annaabi.ee 
