Helisignalisatsioon Delfiinid on võimelised kuulma heli sagedusega mõnest tuhandest Hz-st kuni üle 100 000 Hz, mõnede andmete järgi ka kuni 200 kHz. Paaritumine Delfiin sigib peamiselt suvel. Tiinus kestab peamiselt 10-11 kuud. Delfiini poeg sünnib saba eespool. Sündides on ta välja arenenud ja nägija. Vastsündinu on 80-90 cm pikk ja kaalub 10-12kg. Toitumine Delfiinid toituvad pelaagilistest parvkaladest (nt kilu, heeringas, sardiin, hamsa, makrell, lendkala ), aga ka peajalgsetest limustest, harva vähilaadsetest. Elukoht ja eluviis Enamik liike elab parasvöötmes ja soojades vetes, ainult 7 esineb Antarktikas ja 7 polaarjoone taga Arktikas. Delfiinid elavad karjakaupa, perekonniti. Oletatakse, et sellesse kuuluvad ühe emaslooma järglaste mitu põlvkonda . Delfiin elab kuni 30-aastaseks. Hingamine Delfiinid hingavad kopsudega. Väljahingamine on väga kiire, sellele järgneb kohe sissehingamine
vahel kiiremini, vahel aeglasemini. Pea iga hetk mõtles vanamees, et mis siis oleks, kui tal poiss kaasas oleks ja mida poiss teeks. Kala oli suur ja tugev ning ei väsinud. Vanamees hakkas aja jooksul kala armastama ja ka oma jõus kahtlema. Vanamees luges kümme “Meie Isa” ja kümme “Püha Mariat” lootes, et saab selle kala kätte. Kui nii oleks juhtunud, siis lubas ta teha palverännaku Cobre Neitsi juurde. Vahepeal püüdis ta kinni ka delfiini ja paar lendkala, tänu kellele ta suutis kõik need päevad vastu pidada. Vanamees uskus, et kala on tema sõber. Ta oli juba kaks päeva merel olnud, kui otsustas vahepeal väikese uinaku teha. Unes nägi ta suurt merisigade karja. Oli parajasti nende paaritumise aeg ja nad hüppasid kõrgele õhku ja langesid samasse kohta tagasi. Siis nägi ta, et oli külas oma sängis ja et puhus põhjatuul ning et tal oli väga külm, et ta parem käsi oli ära surnud, sest patja polnud ning ta
Mõlemad elavad soojemates ookeani piirkondades. Kui mõlemad raid hakkavad omavahel toidu pärast võitlema, siis jääb tavaliselt peale hiid-sarvikraid, sest nemad on astelraidest mõne meetri võrra pikemad ja ka tugevamad. 2)Veel konkureerivad omavahel kardinalahvenad ja lendkalad. Kuna nad mõlemad on väiksed, siis nad söövad teiste kalade marju ning veel muid tillukesi mereloomi. Aga kui neil mõlemal kalal läheb kalamarjade pärast võitluseks, siis jääb peale lendkala, kuna ta on raskem ja pikem, sest lendkala on kuni 45 cm pikk, aga kardinalahven on ainult 10 cm pikkune. 3)Konkureerivad veel hiidhai ja planktonid. Hiidhai kasutab planktoneid toiduks ja hiidhaid midagi muud ei söögi. Nad lihtsalt ujuvad avatud lõugadega ning töötlevad oma lõpustest läbi tonnide kaupa vett. Kui planktonid neile suhu satuvad, siis on hiidhail lõpustekaarte küljes kleepuv lima, kuhu planktonid kinni jäävad ja nii toiduks saavad.
Delfiinidel on vaid üks pealael asuv hobuseraua kujuline hingats, mille kaudu nad veepinnale tõustes hingavad.Delfiinid hingavad kopsudega.Väljahingamine on väga kiire, sellele järgneb kohe sissehingamine.Korraga hingab delfiin väga lühikese aja jooksul sisse 5-10 liitrit õhku.Enamikul liikidel on esiletungiv nokataoline teravate hammastega koon ning kumer ,,otsmik''. Toitumine: Delfiinid toituvad pelaagilistest parvkaladest (nt kilu, heeringas, sardiin, hamsa, makrell, lendkala ), aga ka peajalgsetest limustest, harva vähilaadsetest, keda nad haaravad oma kooniliste hammastega ning neelavad tervelt alla. Kiirelt liikuvaid saakloomi aitab neil jahtida looduslik kajalood delfiinid saadavad välja helisignaale, mis peegelduvad tagasi teele jäänud kalaparvelt. Tihtipeale piiravad delfiinid, enne kui sööma hakkavad,kalaparve ühiselt sisse.Mõnikord kasutavad na valje helisid parvekalade segadusse ajamiseks ja isegi halvamiseks.Nii saab toidu kätte kergema vaevaga
Sgk mureenlased N: mureen Sgk mereangerlased N: mereangerjas 16.3.4.4.5. Selts tuulekalalised Sihvaka kehaga, luud rohekad. Sgk tuulekalalased lõuad peenikesed ja pikalt välja veninud N. tuulehaug Sgk lendkalalased lühema kehaga, lõuad lühikesed, suured rinnauimed (kasutatakse liuglemisel) N. lendkala, pääsukala 16.3.4.4.6. Selts tursalised Paljudel mitu seljauime. Sabauim isotserkne. Sgk tursklased N. tursk, luts 16.3.4.4.7. Selts ogalikulised Seljauime eest tugevad ogad, ka kõhuuime ees tugev oga. Soomused puuduvad, keha külgedel luuplaadid Sgk ogaliklased N. ogalik, luukarits, raudkiisk 16.3
· Reofiilid - vooluveelised (forell) · Suured jõed on enamasti sügavad Limnofiilid - seisuvete kalad (karpkala, (20-30m, isegi 70 m) ja sogased. Suurtes koger) jõgedes on Secchi ketta läbipaistvus ainult Põhjaelulised (luts) 1-100 cm, potentsiaalne eufootiline vöönd Avaveelised (viidikas) on 5cm- 3m, enamasti <1m sügavusel. · Lendkala suudab lennata, Võrdluseks järvedes on euf. vööndi mudahüpik komberdada maal ja ronida väärtus enamasti 2-10 m. Paljud suured puudel. Põhiline kulgemisviis on liikumine jõed läbivad soid, siis on vesi humiinainete kas keha lainete abil (unduleeriv tõttu tume, happeline (madal pH), liikumine)-angerjas või liikumine paariliste
annaabi.ee 
