arhiivimaterjalid. Pärast tema teose ilmumist hakati märkima kivile iga pidustuse võitude koondregistrit ja võitjate nimestikke, ja meieni on säilinud rida nende raidkirjade fragmente. Väga rikas miimiliste elementide poolest oli ka Dionysose kultus, ja draama kujunemine iseseisvaks kirjanduszanriks on seotud just Dionysose kultusega. Näidendite etendamine Kreekas toimus V ja IV sajandil eKr ainult Dionysose pidustustel, eriti Suurtel Dionüüsiatel märtsis-aprillis ja lenaiadel jaanuaris-veebruaris, ning moodustas osa selle jumala kultust. Dionysos (Bakchos) on looduse loovate jõudude jumal. Tema kehastuseks loeti taimi: puid, viinapuuvääti, - või loomi: härga, hobust või sokku. Dionysose sümboliks oli fallos. Kõige primitiivsemad Dionysose kultuse vormid säilisid Traakias: jumala austajad, sagedamini naised, täitsid kollektiivseid öiseid riitusi tõrvikute valgusel, flöötide ja timpanite helide saatel
Koor (algselt 12, siis 15 meest, koori osatähtsus järjest kahanes) ja näitlejad [algselt 1, seejärel 2, siis 3]. Maskid ja kostüümid. Kõiki rolle mängisid mehed. Üks näitleja mängis mitut tegelast (maskide vahetus). Muusika (aulose saade: oluline, aga meile tundmatu) ja tants. Hindas kohtunike kogu. Deus ex machina kasutamine. Publik: vabad kodanikud ja metoigid (sissesõitnud), dionüüsiatel ka külalised mujalt Kreekast, lenaiadel mitte, orjad vaid isandate saatjatena, naised (arvatavasti) ei olnud publikus. 50. Iseloomusta kreeka tragöödia ühiskondlikku rolli ja tähtsust. Ühiskondlik ,,kõlakast" (sh koor kui ,,sisemine publik", kes ei sure kunagi ega ole ka füüsiliselt ohus) Mütoloogiline temaatika = turvaruum (ka vägivalla puhul: kauge minevik, teised paigad) Üldistamine, ühiskonna valupunktide käsitlemine fiktiivses kontekstis
Tekke poolest olid mõlemad kultuslikud rituaalsed ja seotud viljakuspidustustega (vana surm ja uue sünd, noore võit vana üle) ja võisid muutuda üsna ohjeldamatuteks. Nende muistsete pidustustega on ilmselt seotud Lääne-Euroopa karnevalitraditsioon. Draama kujunemine iseseisvaks kirjanduszanriks on seotud jumal Dionysose kultusega. Näidendite etendamine Kreekas toimus 5. ja 4. sajandil ainult Dionysose pidustustel, eriti suurtel dionüüsiatel märtsis- aprillis ja lenaiadel jaanuaris-veebruaris ja moodustas osa selle jumala kultusest. · Kreeka tragöödiat nimetatakse tekkekoha järgi tavaliselt atika tragöödiaks, see saavutas täiuse 5. sajandil eKr Atika maakonna keskuses Ateenas ning 4. sajandil levis juba üle kogu Kreeka. * Tragöödia tekkimise allikate suhtes aga on tänapäeval võimalikud üksnes oletused. Sõna ennast tõlgendasid kreeklased ise kui ,,sokulaulu" (kreeka k tragos sokk ja ode laul) ja siit ka oletused, et
Saatürdraamade eesmärgiks oli tavaliselt tragöödia rusuva sisu leevendamine, kuna näitekirjanikel tuli esitada kolm tragöödiat ja üks saatürdraama. Saatürdraama sisu oli lõbus ning sündmused olid enamasti seotud mütoloogiaga. 59. Millest võis tekkida atika komöödia? Atika komöödia on tõenäoliselt välja arenenud lõbusatest saatürdraamadest, mida esitati osana tetraloogiast linnadionüüsiatel ja lenaiadel. Atika linnadionüüsiatelt on teada esimesed komöödiad. Komöödia naeruvääristas tihti ka tragöödiat ja tragöödiaautoreid, seega võis tekkida ka selle vastandusena. 60. Nimeta kreeka komöödia kolm peamist perioodi ning igaühest kaks esindajat. Vana komöödia (5. 4. saj eKr) Aristophanes ja Kratinos Keskmine komöödia (4. saj) Antiphanes ja Alexis Uus komöödia (4. saj lõpp 3. saj) Menandros ja Philemon 61
Ajaloolised tragöödiad: Aischylose Pärslased (472, positiivne eeskuju) vs Phrynichose Mileetose vallutamine (negatiivne eeskuju) Üldistamine, ühiskonna valupunktide käsitlemine fiktiivses kontekstis Sageli keskendumine ühele võtmeteemale (õiglus, võim, seadus vs tava jm) Tragöödia publik Vabad kodanikud (mehed) ja metoigid (sissesõitnud, ei olnud täisväärtuslikud kodanikud) Dionüüsiatel ka külalised mujalt Kreekast, lenaiadel mitte Orjad vaid isandate saatjatena Naised (arvatavasti) ei olnud publikus või vaatasid tagaridadest 51. Kas ja kuidas saaks tragöödiat seostada klassikalise Ateena demokraatiaga? Tragöödia oli omane demokraatlikule Kreekale, enne klassikalist aega tragöödiat ei teatud. 52. Miks kohtab kreeka tragöödiate seas vähe ajaloolise temaatikaga näidendeid? Mitu sellist teost on säilinud?
annaabi.ee 
