https://www.kunstihoone.ee/programm/juubelikevad-2018/. Näitus toimus küllaltki väikestes valgete seintega ruumides. Arvan, et see kindlasti mõjutas minu kogemust seal. Suuremad ruumid oleksid osasid maale võimsamane esitlenud ning ka teise mulje jätnud. Samas oli väikestes ruumides mõnus hubane õhkkond. Näitusel pole ühist teemat, mis kõiki teoseid seoks. Minu lemmikteoseks oli Juss Piho maal ,,Tundmatu sügavus". Teos on dünaamiline, kuid mitte narratiivne. Pealkiri aitab kunstniku mõttemaailma paremini mõista ning annab mõtte tema tööle. Juss Piho on kasutanud pigem
Ihu ja hingega". Teatrikuu raames on seal väljas oma maja töötajate looming. Esindatud on 25. isiku teosed - maalid, joonistused, fotod, keraamika ja käsitööesemed. Maalide ja graafikaga osalevad ekspositsioonis näiteks galerist Pusa, peakunstnik Silver Vahtre, lavastusala juht Andrus Jõhvik, näitleja Kaili Viidas ja reklaamitoimetaja Ilona Rääk. Samuti on väljas näiteks näitlejate Karin Tammaru, Piret Laurimaa ja lavastaja Andres Noormetsa tööd. Minu lemmikteoseks kujunes Kaili Viidase pliiatsijoonistus "Hetk vaikusega". Kujutatud oli paljast meest, kes istub kuuvalgel silindril, mis koosneb väikestest väänlevatest kehadest. Pildi meeleolu on mõtlik ja nukker mehe pea on langetatud, käed umber põlvede, ta istub alasti ja üksi. Mulle tundus, et kehad silindris sümboliseerisid mõtteid, mida vältida ei saa oma mõtete ees oleme vaikuses alasti. Teine huvitavam teos oli Ilona Räägi "Minu lemmiknäitleja". Pjedestaalile oli pandud
Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul muutus veidi ka tema värvikäsitus. Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Tema esimene teadaolev portree on norra tütarlapsest. ("Varemed Capril") (Naise portree."Madonna") ("Mererand Saaremaal") ("Sügismaastik") Lemmikteos Ma valisin oma lemmikteoseks Konrad Mäe loomingust maali ''Meditatsioon''. See on valminud aastatel 1915 - 1916. Maalil on kujutatud maastikuga daamiga. Daam pildil vaatab maastiku ning see on tema jaoks rahustav, justkui meditatsioon Daam on maalitud küljega, tema nägu pole nähtav. Maali tehnika põhineb õli lõuendil. Maal kuulub klassikalise modernismi alla. Maali koloriit on vahelduv. Tesistest Mäe teostest erineb ta selle poolest, et maalil on kujutatud nii inimest kui ka maastiku
Samas on ka inimesi, kes ei arva filmidest midagi, ning eelistavad hoopis teatrit, mida võib samuti pidada kunstiks. Ma pole ise küll eriti teatrit külastanud, kuid ma mõistan neid inimesi hästi. Teater on midagi palju reaalsemat, kui film. Me saame seda kogeda just sel hekel, kui see toimub ja näha nende tundeid selsamal hetkel. See kõik on väga kunstiline. Kunstiga seoses meenuvad mulle veel kirjandusteosed, mis on kunstilise väärtusega. Näiteks võin ma üheks oma lemmikteoseks nimetada A.H. Tammsaare ``Tõde ja Õigus``. Minu jaoks on see tõeline kunstiteos, mis on täiesti aegumatu. Tammsaare on selles raamatus öelnud, et Kunst täiendab elu: ta annab seda, millest elus puudu. Ma nõustun täielikult tsitaadi autoriga. Ma ei kujutakski ette elu ilma kunstita. Või, kui ei oleks kunsti, siis oleks elu sünge ja igav. Kuid see on jällegi ainult minu arvamus. Ma ise ei suudaks näiteks elada ilma värvideta. Isegi loodus on minu
Tema muusika keskmeks on aktiivne rütmipulss. Ma ei ole kuigi tugev klassikalise muusika asjatundja, aga mulle tundus, et kõik esinejad olid kõrgel tasemel ning esitatu oli veatu. Isegi kui esitatus ilmnes vigu, siis minu ebaprofessionaalsed kõrvad ei suutnud neid eristada. Eraldi tahaksin tuua välja klaveritrio nr. 7 op. 125. Minu arvates esitasid noored muusikud selle teose väga kõlavalt ja asjatundlikult ning üleminekud ühelt pillilt teisele olid sujuvad. Minu selle kontserdi lemmikteoseks jääb Lauri Väinmaa poolt esitatud klaveripala ,,Tokaata", kuna mulle meeldib kuulata eelkõige klaverimuusikat. Sümfoonia, mis kõlas kontserdi lõpus, koosnes viiest osast ning tundus minu jaoks natuke pikk ja igav. Ilmselt on viga minus ja ma lihtsalt ei oska veel hästi mõista sellist muusikat. Minu arvates puudus selles teoses meeldejääv meloodia, või kui natukenegi tekkis midagi, mille järgi võiks kaasa ümiseda, vaheldus see koheselt kärtsu-pauguga ehk minu
"Võluflööt" Võluflööt on laulumäng ja ka Mozarti üks tuntumaid teiseid. Avamäng on sonaat- allegro vormis ja iga aaria vahel on kõnedialoogid. Viinis oli laulumäng tol ajal tohutult populaarne. Laulumängudel oli kindel temaatika: võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. "Võidab inimene, kes ei võta õnne mitte kingitusena, vaid saab selle tänu raskustele võitmisele ja tööga. Valisin selle oma lemmikteoseks eelkõige seepärast, et see on kuulus ja olen seda varem kuulnud. Meeloodia on laulev ning väga vahelduva rütmiga. Kuna autori soov oli edasi anda hea ja kurja vahelist võitlust on dünaamika kord on cresendo ning siis jälle decrescendo. Just dünaamika toob välja selles teoses hea ja kurja.
annaabi.ee 
