Jaan Kaplinski "Teiselpool järve" Karina Arras 10.klass Sisukord Autori lühielulugu Looming Minu lemmikluuletus Luule analüüs Haiku Võrdlus, metafoor Isikustamine Epiteedid Kasutatud kirjandus Autori lühielulugu Jaan Kaplinski on sündinud 22.jaanuaril 1941 Tartus Kaplinski on Eesti Kirjanike Liidu üks liikmetest Ta võitis 1968. aastal Juhan Liivi luuleauhinna Aastal 1980 oli ta seotud kuulsa 40 kirja koostamisega 2000. aastal oli Kaplinski Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Isa poolt on ta juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi-võru päritolu
Kirjandusinstituudi ja 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused Töötas aastatel 1965 1968 toimetajana Tallinnfilmis Lühiülevaade Mats Traadi loomingust "On unistus kui ränikivi" (2000) "Kõllane õtak" (2001) "Harala elulood" (2001) "Uued Harala elulood" (2002) "Elusäde" (2003) "Turg ilma Sokrateseta" (2004) "Orjavits õitseb" (2005) "Traat armastusest" (2006) "Soe õhtu" (2008) Lemmikluuletus Mina olin Kindla Tahte esimene esimees. Siis valiti Joann Kirp. Tema pidas mulle matusekõne: Tüüd olet sa tennü, vaiva olet sa nännu... (Paus, köhatus.) Luule analüüs Kogu luulekogu sisaldab 187-t epitaafi ehk lahkunu mälestuseks kirjutatud lühikest teksti Teemad varieeruvad väga erinevalt: kord jutustab epitaaf lahkunu tööst, kord naisega läbisaamisest jne Suur osa neist on mingite episoodide või koguni elu tähetundide kirjeldused, üles- ja
Pedja vahel,” kus selgub ka see, et ta armastab loodust ja eriti lilli. Sõda mõjutas teda rängalt ning ta mõistis kogu seda hirmu ning vaimset vangistust. Tema jaoks oli sõda lihtsalt kõrgemate inimeste omavaheline rivaalitsemine, mille tõttu pidi kannatama kogu rahvas. Elu all on mõista, et tema jaoks on inimene kõigest vennike, sest meid mõjutab kõik muu. Elu algab ja kord ka paratamatult lõppeb 7. Lemmikluuletus: Minu lemmikluuletus on kindlasti “Tüli,” sest see on teema, mis läbib inimesi igapäevaselt ja ei ole kedagi, kes sellega kokku ei puutu. See on lühike ja konkreetne andes väga hästi edasi sõnumi, et inimeste omavaheline valesti mõistmine on tihtipeale algatus tühistele tülidele. Selle loo puhul räägivad inimesed lihtsalt erinevaid murdeid, mille tõttu mõistavad üksteist erinevalt. Ämberpang, varrukas käis. 8. Pealkiri.
Personifikatsioone- pea pudenev, lilled, iseenda lõhnast joobund, päike ära jooksnud. Metafoore ja sümboleid- sünnin linade valevast vahust=ärkan, väikesed unised ruudud=silmad. Allegooriat- täna on tulnud ning eile suri, kurvad rõõmud. Luulekujundid teevad lugemise põnevamaks. Luuletaja peidaks teosesse nagu väikeseid mõistatusi, mida lugeja peab lahendama. Samuti on kujundite ülesanne kutsuda lugejates esile autori omast suhtumist kujunditesse. Minu lemmikluuletus sellest teosest on “Hommik”. Luuletus jäi mulle silma tänu oma põnevatele kõnekujunditele, mis aitasid esile tuua uue päeva alguse ilu. Samuti sisaldab luuletus sõnu, mida tänapäeva noored ei kasuta, nagu hingsetet, sulatet, aid, aeva ja imme. “Hommik” Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust: Üksikud nired blondjuuste kahust Voolavad kollase viinana Üle mu oime pärlvalge kausi. Taas olen rõõsk, olen soe ja intiim!
Erinevad kõlakujundid: Võrdlused - ,,Muda, must kui pigi. "; ,,Surnud puud on valgeks pleekinud kui koolnuluud. " Epiteedid - ,,Jääb kõledaks ja tühjaks põld ja paim. "; ,,Rong huikab kusagil. Ta hääl on kime. " Isikustamine - ,,Torm! Maru! Kuula hädakelli taob! "; ,,Taas sündis päev ja vanaks sai ja suri. " Autorit ma mõistsin hästi kogu aeg, aga mu lemmikluuletus oli ,,Võllanali", sest see oli parajalt humoorikas ja jäi hästi meelde. Ja see oli lihtsalt kõige parem.
Tundetooniline stiil; Huvitav poeem, sonett" (Tlk. nagu kui oleksin nii igatsus; täis igatsust. Valev Mirtem) taevatäht. püsiv ma!" Kolme ,,Te jätke Minu viirastuse, rahule mu lemmikluuletus ,,Ood Armastuse, Esiplaanil subjektiivne laisklev meel ja Keatsi viitsimatusest" Auahnuse ja mulje; fantaasia; ärge minu loomingust. Täis Luule, juude naaske huvitavaid ilmutused. eal." mõtteid. 5 Kokkuvõte
On rohi ja õunapuud ja päevalill, Mis tasapisi pöörab end päikese poole Jumalata, lavastajata, dirigendita. Mind pani mõtlema see, et inimestel on vaja jumalat, vaja kedagi või midagi millesse uskuda. Neil on hea elada arvates, et keegi vaatab neid ja aitab kui vaja. Samas, kui oma mured tõsiselt läbi kaaluda ja kõik võimalused läbi arutada ei ole midagi halba. Alati on midagi hullemat ja, et enamasti tehakse asju hullemaks kui nad tegelikult on. Minu lemmikluuletus sellest luulekogust on "Ma ei tea, kas iga usklik" Ma ei tea, kas iga usklik On nii rõõmus, et Jumal on olemas, Kui mina olin, kuuldes Kodukaku huikamist saaremuult, Kui juba tosin aastat On ta pesakast. Nüüd Juba neli või viis kevadet. Tema on olemas. Sest selles oli tunda elevust ja ärevust. Kuidas keegi midagi väga ootas ja lõpuks sai selle. Kuidas ta tundis hetkeks end kõige õnnelikumana, kui keegi teine maailmas.
minus muretu ja rahuliku ning lootusterohke lapsepõlvega, kus veel ei nähta elu koledusi ja masendusi. Samas salmis edasi kõneleb Ehin: „...jõgi näitas peegelpilti, mida pidasin omaks – see liikus isegi, kui ma ei liigutanud, see näitas naeruvärinaid ja pisarate kommet kiiresti kuivada...“. See seostus ka minu enda lapsepõlvega ning ma hakkasin isegi seda vaikselt igatsema. Peab mainima, et luuletused on valdavald vabavärsilised, kuid on ka erandeid, nt minu lemmikluuletus „Lumeta jõulud...“, kus on kasutatud lõppriimi. Vaidlematult on luulekogu väga hästi kirjutatud ja üles ehitatud. Minu arvates luule puhul on tähtis, et see luule kõnetaks ja ei jätaks sind ükskõikseks. Mind isiklikult kõnetas väga ja kindlasti „Kaitseala“ ei kuulu tüüpiliste „kinkeraamatute“ hulka. Tõsi küll, kohati oli mul raske jälgida luuletuste mõtet ja sellest aru saada, kuid seegi sellepärast, et Ehini luulekeel on väga voolav ning ilus
Kevadel oli Julius nukras meeleolus, luges lahkumiskõne ning korrastas direktorikabinetti järgmise direktori jaoks. Neljas peatükk Ilmus Tiit Neideri esikkogu "Orhideed". Julius kartis, et seda luulekogu saadab samasugune ebaedu nagu tema enda luulekogu. Nii see ei läinud-Tiit Neideri luulekogu arvustusi võis lugeda kõikjalt. Julius käis laulupeol. Tema luuletusest "Mihkel sõitis saaniga" oli tehtud laul (kavas oli see kirjas rahvalauluna, millel pole autorit). See oli Emmi lemmikluuletus. Julius sai sellest innustust juurde, et mitte pensionile jääda. Õhtul külastas teda Sebedeus Koik. Vana klassikaaslane kutsus Juliust maale. Viies peatükk Julius külastaski Koiku. Koos käidi ujumas ja kalal. Juliusele meeldis nüüd niita (lapsepõlves ta vihkas seda). Ta mõttemaailm muutus kui ta ühel õhtul mere äärest tuli. Ta külastas oma lapsepõlvekodu. Juliuse arvates oli see palju muutunud. Koik saatis ta rongi peale. Julius lahkus maalt mõttega, et ta alles hakkab elama
Suveõhtu saab ära tunda kirjelduse järgi: pilvist kulda puudele piisutab, hõbeudu heinamaad niisutab jne. See, et tegevus toimub maal, tunneb ära samuti kirjelduste järgi: kari koju lääb, rammus punapäine ristikhein, õhtul jääb kõik aina vaiksemaks jne. Selles luuletuses on kirjeldatud ristikheina kui isikut. Luuletus on romantiline ja rahulik, kohati ka mõtlik. Luuletuse sisu on edasiandev. Luuletus on epiteetide rikas, seal leidub ka võrdlust ja isikustamist. Lemmikluuletus: Kas ma Eestit unes nägin? J. Liiv Kas ma Eestit unes nägin? Nägin lained laevu täis, nägin viljarikast randa, merehõlm ta ümber käis. Ei see olnud mitte unes, ilmsi tuli kujutus: oli vaev mul, oli valu, kuni tuli kahvatus. Tõusku, tõusku valuvägi surmaorust ülesse, teed ta otsib, elujõgi, kuni jõuab merele.
annaabi.ee 
