vend, kes koguaeg Louis´ilt raha küsis. Kuna kuningas armastas oma lähedasi, andis ta oma vennale raha, mida aga ei suutnud isiklikest varudest kuidagi katta. Maximillien Marie Isidor de Robespierre Ta sündis väikeses linnakeses nimega Arras. Ta lapsepõlv ei olnud õnnelik, eriti peale ema surma. Ta oli vaikne, kuid mitte tagasihoidlik. Hiljem sai temast suurepärane kõnemees, kuigi kõne pidamine oli temas alati tekitanud närvilisust ja talle ei meeldinud suured rahvahulgad. Tema lemmikkirjanikuks oli J. J. Rousseau. Ta asutas patriootilse erakonna nimega Jakobiinide Klubi ning sai selle ,,äraostmatuks" liidriks. Pärast vabariigi väljakuulutamist sai temast kõrgeima võimuorgani, Konvendi, ning tegelik jakobiinide revolutsioonilise valitsuse juht. Ta kuulutas välja, et korra loomiseks riigis oli vaja kehtestada diktatuur. Olles Rahvapääste Komitee juhataja, vastutas eelkõige tema kohtumõistmise eest Louis XVI ja Marie Antoinette üle. J. J
Maximillien Marie Isidor de Robespierre Ta sündis väikeses linnakeses nimega Arras. Ta isa, Francois Robespierre, võrgutas ära Jacqueline-Marguerite Carraut, mille tulemusena Robespierre sündiski. Ta lapsepõlv ei olnud õnnelik, eriti peale ema surma. Ta oli vaikne, kuid mitte tagasihoidlik. Hiljem sai temast suurepärane kõnemees, kuigi kõne pidamine oli temas alati tekitanud närvilisust ja talle ei meeldinud suured rahvahulgad. Tema lemmikkirjanikuks oli J. J. Rousseau. 1780. aastal sai ta õigusteaduse bakalauruseks ning sai litsentsi töötamiseks Pariisis. Kuid ta ei olnud väga hea advokaat ja ei võitnud kuigi palju kohtuasju. Sel ajal hakkas ta tõsiselt mõtlema, kuidas oleks võimalik reformida ühiskonda seaduste läbi. Ta rääkis palju patriotismist, kuid esialgu ei olnud tal plaani kukutada kuningas või luua revolutsionistlik valitsus.
.............................. 9 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 10 Lisad..................................................................................................................... 12 2 Sissejuhatus Astrid Lindgren on naerutanud mitme põlvkonna lapsi oma teostega. Mina valisin ta oma silmapaistvaks kirjanikuks, kuna pean teda oma üheks lemmikkirjanikuks. Kirjutan kokkuvõtte tema eluloost ja loomingust ning teen ülevaate kirjaniku ühest tuntumast teosest ''Vennad Lõvisüdamed''. 3 1. Astrid Lindgreni elu ja looming 1.1 Astrid Lindgreni elu Astrid Lindgren (sünninimi Astrid Anna Emilia Ericsson) on Rootsi lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud ligi 70 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis. Astrid Lindgren sündis 14. novembril 1907 taluniku Samuel August Ericssoni ja tema
Ludvig Holberg (1684- 1754) oli norralane, sündinud Bergenis keskmiselt jõuka ohvitseri perekonnas. Sel ajal oli aga Norra Taani provints. Juba varakult ilmnes tal rännukihk. Kaotanud noorelt vanemad , tegi Holberg 20-aastasena teoloogiakandidaadi eksami Kopenhaagenis ja viibis seejärel välismaal: Hollandis, Inglismaal, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias. Ta tutvus erinevate teadlaste ja filosoofide töödega, nt. Newtoni, Locke'i, Spinoza, Leibniz'i, Montesquieu jt. tema lemmikkirjanikuks sai Molière. Kui talle lõpuks kui ajaloolasena silma paistma hakanud teadusmehele 1717 avanes koht Kopenhaageni ülikoolis, osutus see metafüüsika õppetooliks, mis teda tema moodsate vaadete juures kõige vähem sobis. Alles hiljem (1720) õnnestus tal see vahetada ladinakeele professori vastu ja lõpuks 1730 pääseda ajalooprofessori kohale, mis tema ettevalmistuse ja huvidega kõige enam sobis. Pole ime et selline rännak kutsetes teritas tema satiirilist meelt salvavaks oludepilkeks.
vanaema suured jutuvestjad, kahe venna suhted tihedad ja lähedased noorusajal. 1894-1895 õppis Änkküla külakoolis, 1895-1899 Palamuse kihelkonnakoolis, 1899-1902 Tartu Reaalkoolis (linnas tuli käsitöölise pojal kohaneda umbsele kostikohaõhustikule ja klassivahesid toonitavale õppeasutusele, linnaoludega pikalt harjuv, sõnakehv ja pelgliku olekuga poiss ilmutas kirjanduslikke huvisuundi), Tartu Ülikoolis õppis 1911-14 farmaatsiat, kirjandushuvi aga jättis ülikooliõpingud soiku, lemmikkirjanikuks Gogol. Koolipoisipõlves ka esimesed kirjanduslikud katsetused, teateid eriti küll pole. Töötas apteekri abina ja apteekrina mitmel pool. Debüteeris 1907 värsside ja 1908 lühiproosaga, esimene luuletus "Elu". Esimeseks teadaolevaks draamakatsekson 1907. aastal valminud nelja- või viievaatuseline "Joosep Ärkla", mis pole säilinud, sel ajal oli käsil EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 25 juba "Kevade" kirjutamine
Teistes inimestes hindavad nad asukohta karjääriredelil ja 37 käituvad olenevalt situatsioonist. Tsehhov peab iseennast ka poolintelligendiks. Tal puudub vajalik kultuuritase, et olla intelligentne inimene. Tsehhov üritab oma vanemaid vendi kasvatada. Andest jääb väheks, peab olema ka väga palju tahet, et väljuda sellest kontekstist, kus nad kõik on üles kasvanud. Tsehhov püüab endast välja juurida väikekodanlikud elemendid. Ts lemmikkirjanikuks on Turgenev. Tsehhovi jaoks normiks muutub vene aadlikultuur. Anton Tsehhov muutub oma perekonnas autoriteetseks kujuks, kellel on ka raha. Ta kirjutas väga kergelt oma tekste. Need olid lühikesed, kuna ajakirjadesse oli vaja teatud pikkusega tekste. Selle tõttu kujuneb Tsehhovil välja lakooniline poeetika. Tsehhov hakkab kirjutama ka tõsisemaid tekste. Tema loomingusse ilmuvad ka sümpaatsemad tegelased. Ta tunneb kaasa lastele. Laste kõrvale ilmuvad haiged
annaabi.ee 
