! Ma sõidan Rooma lennukiga. ! ∴ Ma ei sõida Rooma laevaga. Eitav-jaatav moodus (MTP) ! Ma sõidan Rooma kas laeva või lennukiga. ! Ma ei sõida Rooma laevaga. ! ∴ Sõidan Rooma lennukiga. Disjunktiivne süllogism on tõene ainult siis, kui suures eelduses on esitatud kõik võimalikdu alternatiivid ja eeldused on tõesed. ! 9/14 28. LEMMALINE (TINGIV-LIIGITAV) SÜLLOGISM Lemmaliseks nimetatakse süllogismi, kus suurem eeldus koosneb kahest või enamast tingivast väitest, väiksem eeldus on disjunktiivne väide, mis väljendab alternatiivi. Kui väiksem eeldus koosneb kahest alternatiivist, siis on tegu dilemmaks, kui kolmest, siis trilemmaks jne. Konstruktiivne dilemma ehk lihtne modus ponens. ! ! Kui ma hüppan aknast alla, saan surma ja kui rõdult, siis saan ka surma. !
! Ma sõidan Rooma lennukiga. ! Ma ei sõida Rooma laevaga. Eitav-jaatav moodus (MTP) ! Ma sõidan Rooma kas laeva või lennukiga. ! Ma ei sõida Rooma laevaga. ! Sõidan Rooma lennukiga. Disjunktiivne süllogism on tõene ainult siis, kui suures eelduses on esitatud kõik võimalikdu alternatiivid ja eeldused on tõesed. ! 9/14 28. LEMMALINE (TINGIV-LIIGITAV) SÜLLOGISM Lemmaliseks nimetatakse süllogismi, kus suurem eeldus koosneb kahest või enamast tingivast väitest, väiksem eeldus on disjunktiivne väide, mis väljendab alternatiivi. Kui väiksem eeldus koosneb kahest alternatiivist, siis on tegu dilemmaks, kui kolmest, siis trilemmaks jne. Konstruktiivne dilemma ehk lihtne modus ponens. ! ! Kui ma hüppan aknast alla, saan surma ja kui rõdult, siis saan ka surma. !
kindlaks määrata. Meie kursuses esineb järgmisi süllogismi tüüpe: · Lihtne kategooriline süllogism (LKS) · Entümeem (lühendatud kategooriline süllogism) (KS) Järgnevas loengus käsitletakse süllogisme liitväidetega, ja need on: · Hüpoteetiline süllogism (HS), mis võib olla täielik või hüpoteetilis-kategooriline (ehk tingiv kategooriline), (TKS). · Liigitav-kategooriline süllogism (LKS) ehk disjunktiivne süllogism. · Lemmaline (tingiv-liigitav) süllogism (TLS). 14_fl_vi-x Kategoorilise süllogismi korral: · Tehke kindlaks milline väide on suurem eeldus, milline väiksem eeldus ning milline on järeldus. Vajadusel arvestage, et üksikotsustust võib käsitleda üldotsustusena. * Kui süllogism on esitatud kolme lihtlause lause kujul ning midagi täiendavat pole öeldud,
väited) esinevad ka suuremas (liigitavas või harilikus disjunktiivses) eelduses. Vajaduse korral tuleb eelduslauseid tõlgendada. Tähistage süllogismis esinevad lihtlaused. • Vajaduse korral teostage arutlus üldiselt üksikule. • Tehke kindlaks, kas väiksemas eelduses sõnastatud väide esineb suuremas eelduses jaatava või eitavana. • Määratlege süllogismi moodus ja kehtivus. • Korrektse süllogismi puhul sõnastage järeldus. 10.5. LEMMALINE SÜLLOGISM Selles alajaotuses käsitletakse süllogisme, mille üks eeldus sisaldab tingivaid lauseid (või implikatsioone) ning teine eeldus on seotud indikaatorsõnaga „või”. Neid nimetatakse lemmalisteks süllogismideks. Nii nagu disjunktiivsete süllogismide puhul, on ka lemmaliste süllogismide käsitlemises toimunud muudatus. Algselt peeti disjunktiivset eeldust liigitavaks väiteks, st välistavaks disjunktsiooniks. Selline käsitlus oli valdav ka skolastilises loogikas
väited) esinevad ka suuremas (liigitavas või harilikus disjunktiivses) eelduses. Vajaduse korral tuleb eelduslauseid tõlgendada. Tähistage süllogismis esinevad lihtlaused. · Vajaduse korral teostage arutlus üldiselt üksikule. · Tehke kindlaks, kas väiksemas eelduses sõnastatud väide esineb suuremas eelduses jaatava või eitavana. · Määratlege süllogismi moodus ja kehtivus. · Korrektse süllogismi puhul sõnastage järeldus. 10.5. LEMMALINE SÜLLOGISM Selles alajaotuses käsitletakse süllogisme, mille üks eeldus sisaldab tingivaid lauseid (või implikatsioone) ning teine eeldus on seotud indikaatorsõnaga ,,või". Neid nimetatakse lemmalisteks süllogismideks. Nii nagu disjunktiivsete süllogismide puhul, on ka lemmaliste süllogismide käsitlemises toimunud muudatus. Algselt peeti disjunktiivset eeldust liigitavaks väiteks, st välistavaks disjunktsiooniks. Selline käsitlus oli valdav ka skolastilises loogikas