....................7 Sissejuhatus Tänapäeva meedia keel on palju mõjutanud eesti keelelt. Sellis keelt, mida kasutab ajakirjandus, seda keelt kasutame ka meie. Sellepärast pööravadki keeleteadlased suurt tähelepanu just sellele. 2 Soosingus on stiilivärving Tänapäeval kasutatakse neutraalse sõnavara asemel rohkesti moodsat leksikat. Tsitaatide kõrval võib näha vanamoodsust, ununema kippuvaid sõnu. Samas esinib ka murdevorme. Loomulikult on ajakirjandus kõhnemaks läinud. Vanasti oli kõik ametlik ja korralik, nüüd on põhiline, et info oleks võimalikult lihtne ja et ta pakuks samalajal ka meelelahutus. Suurem tähelepanu on pööratud ka reklaamidele. Mida rohekm on skandaale ja õnnetusi, seda suurem on ostetavus. 3
iseloomus. Esimeses tunnis ma räägiks õpilastega klassis kehtivatest reeglites. Üks neist oleks lobisemisest (nt kui ma ei saa tunni algata, siis vastavalt suureneb kodutöö). See annaks mõni vabadust valida, mida me teeme tunnis, ja seega tuleks vastutus oma käitumise eest. Kui lobisemise teema on aktuaalne ja ääriselt huvitab õpilasi, siis me võiksime raisata paar minutid koos arutlemiseks. Sellest võiks isegi teha ülesannet. Kui on vene keele tund, siis pakkuks uut leksikat ja kasutaks seda ülesannetes reegli selgitamisel. Kirjanduse tunnil võiks tuua näiteid raamatustes, kus see teema on mainitud, ja läbi viia väikest diskussiooni. Kui tegemist on väga aktiivse klassiga, siis tunnil ma keskenduks suulistele ülesannetele ja rühmatööle, et õppilased saaksid väljenduma oma energiat samaaegselt õppides. 2. Tähelepanu hajumine ülesandelt Ma kindlasti kontrolliks, kuidas ma selgitan ülesandeid. Kui klassis on võimalik teha
1994, ,,Väike murdesõnastik" Tallinn, I 1982, II 1989.)( M.Erelt 1997:569). Slängisõnaraamat Esitab ühe keele slängi sõnavara. Nt K.Vainola ,,Eesti slängi sõnaraamat" T 2003. Sõnastikus sisalduvad grammatilised viited on ennekõike vihjelised ja abistavat laadi. Eesmärk on jäädvustada slängi selleselt, nagu elavas keeles kasutatakse. Nt: Kitukas - kaebaja Flaier väike reklaamleht kutsega mingile üritustele(Vainola K 2003 Eesti slängi sõnaraamat). Kogu leksikat või mingi leksikaalse allsüsteemi sõnavara sisaldavad võõrsõnade, nimede, fraseologismide, neologismide, arhaismide sõnastikud. Võõrsõnaraamat esitab ühe keele või allkeele võõrsõnu (Nt., Võõrsõnastik M. Kuusk T 2005) Uudissõnaraamat esitab uudissõnu ehk neologisme. Nt ,,Väike uudissõnastik" 2. tr Tallinn, 1989 Fraseoloogiasõnaraamat Sisaldab püsiväljendid. Need on sellised keelendid, mis moodustavad mõistelise terviku ja mille
2) Tähenduse seletus 3) Grammatiline teave 4) Info leksikaalsete suhete kohta teiste sõnadega. 5) Päritolu kirjeldus 6) Info esinemissageduse kohta 7) Kirjeldav või normatiivne · Iga konkreetse sõnaraamatu tüübi saame nende tunnuste kombineerimisel. · Märksõnastiku ülesehitus võib olla: alfabeetiline, kirjeldust arvestav · Märksõnastik võib sisaldada: Kogu keele või mingi keelekuju sõnavara; Kõikide aegade või mingi ajaperioodi sõnavara; Kogu leksikat või mingi leksikaalse allsüsteemi sõnavara 16. Semantika uurimismeetodeid ja tulemusi. Põhisuunad: kognitiivne, fraseoloogia uurimine, grammatiseerumisprotsessid, tähenduste omavaheline seostumine, sõnarühmade semantiline kirjeldamine, kontrastiivsed uurimused, antropoloogiline ja tüpoloogiline uurimine, arvutilingvistika, keeleuuendus ja keelekorraldus Uurimiskeskused: TÜ, EKI
Vestringi sõnastikus on enamik näiteid rahvapärased, tõestades, et Vestring huvitus rahvakeelest. See sõnastik on 18.saj I poole suurim. Vestring esitas sõnastikus sõnarühmi, nt märksõna Litn (=linn) alt leiame Riig, Tallin, Perno-Lin, Tarto-Lin jt. Sõnad on esitatud tähestikulises järjekorras, sõnaloendi ette tuuakse välja 2-3 tähte järgnevatest sõnadest. Märksõnade alla on koondatud ka nendega mõisteliselt seotud leksikat, nt Kal (=kala) all on kaalikad, kalju ja kala; kala all on toodud kalaliigid. Vestring esitab olulisemaid sõnavorme, põhiliselt genitiivi, harvem akusatiivi. Helle - väga hea eesti k tundja, kellele usaldati põhjaeestikeelse piibli suurema osa tõlkimine ja väljaandmine. Tema ajaks olid juurdunud Forseliuse-Hornungi kirjaviisi põhimõtted. Tema suurim teene on põhjaeesti k grammatika 1732 "Kurtzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache" koostamine
annaabi.ee 
