Keskajal oli muna sideainena vaata, et värvide peamine koostisosa ning kasutati nii seina- kui tahvelmaalis. Reegliks oli, et temperale lahustamiseks lisatav veini kogus pidi olema täpselt sama suur kui eelnevalt kasutatud munade kogus. Mõõtühikuks oli "munakooretäis", mis tegi eksimise võimatuks. Saksamaal asendati vein õllega (ju oli õlu saksa kunstnikele hinge- ja kõhulähedasem), Venemaa ikoonimaalijad lisasid temperale omakorda leivakalja, sest arvata võib, et õlu või vein kulus munkadel muuks otstarbeks. Ent munakollase ja lahusti vahekord jäi igal juhul ja igal pool samaks. 3 Tänapäeval mõistame tempera all niisiis värvi, mitte sideainet. Sideaineks on tänapäeval kunstlik emulsioon. Maal, mis oli vanasti munatemperaga teostatud, vajas ilmtingimata lakkimist, kuna värvid lahustusid vees veel pikka aega. Tänapäeval on värvaine koostises
hapukapsaleiba, silguleiba), suupisteid ( kilusalatit, marineeritud ja soolatud räimi), sülti, sõira, suppe ( eestipärast herne-, talupoja-, külasuppi), põhitoite ( Mulgi putru, Mulgi kapsast, seapraadi, suitsutatud liha ja kala, hautatud hapukapsaid, verivorste), magustoite( metsamarju, keedetud vahtusid- rukkijahuvaht, mannavaht, odrajahuvaht, magusaid suppe), küpsetisi ( karaskit, sepikut, kohupiimapirukat, pannileiba) ning jooke ( kama, leivakalja, koduõlut). Eesti toitlustus- ja turismiettevõtted on võimelised pakkuma rohkem kui kahtsadat toitu, mida oma rahvustoiduks peame. 5 Eesti toidukultuuri areng ja toidupärand Teateid eestlaste argi- ja pidupäevatoitudest ning söömistavadest enne 19.sajandi teist poolt on üsna napilt. Teada on, et toit oli äärmiselt õhekülgne ja kasin. 19.sajandi keskpaigas
13. veloute-supid- põhja keetmiseks võetakse 88% heledat puljongit, 6%rasvainet, 6%nisujahu. Rasvaine sulatatakse, nisujahu, segada, lisada kuum puljong. Hoolikalt läbisegada ja keeta nõrgal kuumusel tund. Köögivili tükeldatakse mirepoix kuubikuteks ja kuumutatakse rasvaines. Lisatakse kuum puljong ja keedetakse pehmeks. Toiduained püreeritakse ja ühendatakse supipõhjaga. Keedetakse läbi ja maitsestatakse. 14. külmad supid. Leemeks sobivad: leivakalja, peedipuljongit, tomatimahla, erinevad piimatooted. Koostisaineid tükeldatakse ühtlase suuruse ja kujuga tükkideks. Täiteaineid segatakse supileeme sisse. Supp maitsestatakse soola ja suhkruga. Kasutatakse ka muskaati ja maitsesoolasid, mitmesuguseid maitsetaimi. Serveeritakse 6-8kraadi juures. 15. köögiviljade tükelduskujud- Mirepoix kuup 1-3cm Paysane kuup 1-1,5cm Brunoise kuup 3-5mm Julienne ribad (tuletikk) 16. bechamel kaset- ROUX 160
Neid aitasid valmistada lapsed hea meelega. Valmistati ka mitmesuguseid muretaigna küpsiseid ja piparmündi pätsikesi. Jõululaualt ei puudunud ka pühade sai, mis oli maitsestatud safrani ja rosinatega. Magushapu leib oli nn. pühadeleib. Seda küpsetati erilise hoolega, erines argipäevaleivast kuju poolest (ümmargused, loomakujulised). Kui oli püülijahu, siis tehti ka peenleiba. Joogiks oli odralinnastest valmistatud õlu, mida anti proovida ka lastele. Joodi veel leivakalja ja koduveini. Soe jook oli tee. Pühade ajal joodi ka tseiloni teed sidruniga. Kohvi joodi enamasti hommikul. Jõuludele järgnes aga vana-aasta ära saatmine. Vana-aasta toidud jõulutoitudest suurt ei erinenud. Hoiti jõulutoidud külmas ja säilitati aastavahetuseks (vorst, sült). Valmistati ka kalatoite. Näiteks räimerulle ja lisanditega heeringat. Ahjus küpsetati õunu, söödi vahukoorega. Keedeti koorekommi ja söödi jõhvikaid tuhksuhkruga.
Keskajal oli muna sideainena vaata, et värvide peamine koostisosa ning kasutati nii seina- kui tahvelmaalis. Reegliks oli, et temperale lahustamiseks lisatav veini kogus pidi olema täpselt sama suur kui eelnevalt kasutatud munade kogus. Mõõtühikuks oli "munakooretäis", mis tegi eksimise võimatuks. Saksamaal asendati vein õllega (ju oli õlu saksa kunstnikele hinge- ja kõhulähedasem), Venemaa ikoonimaalijad lisasid temperale omakorda leivakalja, sest arvata võib, et õlu või vein kulus munkadel muuks otstarbeks. Ent munakollase ja lahusti vahekord jäi igal juhul ja igal pool samaks. Tänapäeval mõistame tempera all niisiis värvi, mitte sideainet. Sideaineks on tänapäeval kunstlik emulsioon. Maal, mis oli vanasti munatemperaga teostatud, vajas ilmtingimata lakkimist, kuna värvid lahustusid vees veel pikka aega. Tänapäeval on värvaine koostises
annaabi.ee 
