· Õitseaeg 6 . saj. e.Kr · Etruski tempel paiknes kõrgel poodiumil · Templil oli sügav eeskoda, mille lagi toetus sammastele · Sambad sarnanesid dooria sammastega, kuid neil puudusid katalüürid · Puudub kreeka templile omane peensus ja harmoonia · Etruski elamu tüüp püsis Itaalias väga kaua aega. Elamu pea ruum oli aatrium, mille ümber paiknevad sümmbeetriliselt ruumid · Maalide ja skulptuuride leiukohtadena on tähtsad haudehitised. Seinele maaliti pidusid ja portreid. Mehed tumedad, naised heledad. Nagu kreekaski. Rooma Kunst 1. Vabariigi ajajärk 3-1 saj e.Kr 2. Impeeriumi ajajärk 1.saj lõpp 5 saj p.Kr Roomlaste kultuur kui kunst · Rooma eeskujuks olid Kreeka saavutused · Arhitektuuris lähtuti Kreeka ja Etruski ehtituskultuurist, kuid tehti palju uuendusi · Tähtsaim rooma leiutis nn
osas Lode kihistikus. Harvem on kõrgema kaoliniidi sisaldusega ka punasevärvilised savid. Devoni liivakivides esineb ka kirjuvärvilisi (hallist punaseni) illiitseid savisid, mis on kergsulavad. Lisaks on tehnoloogiliselt probleemiks suur rauaühendite sisaldus (hematiit). Devoni savide erilise tekkeviisi tõttu on nende lasundid sageli üpris muutlikud, väga erivärvilised ning neid ei õnnestu hästi leiukohtadena prognoosida. Oma väärtuslike omaduste, eelkõige avarama paakumisintervalli tõttu, on mitmed saviliigid neist kõlblikud nõudlikumate toodete, näiteks põrandaplaatide, valmistamiseks. Devoni rasksulav savi on kasutatav keraamikatööstuses (Siimusti Keraamikatehas) ning viimistlustelliste, keraamiliste plaatide jne. tootmisel. Suuremate maardlatena on arvel Joosu, Küllatova, Süvahavva ja Sänna. Neist suurim oli Joosu leiukoht, mille savi kasutati Siimustis, kuid praeguseks on halli
oli sügav eeskoda, mille lagi toetus üksteisest üsna kaugel asuvatele sammastele, sambad sarnanesid dooria sammastega, aga neil oli alus ja puudusid kannelüürid, talastik kaeti saviplaatidega, templil puudub Kreeka templile omane harmoonia ja teostuse peenus; · Etruski elamutüüp püsib Itaalias väga kaua, pearuum on aatrium, mille ümber paiknesid sümmeetriliselt teised ruumid; · Maalide ja skulptuuride leiukohtadena on tähtsad nende haudehitised; · Maalidel kujutatakse surnut kas portreeliselt või pidustustest osavõtjana; · Meesfiguurid tumedad, naisfiguurid heledad; · Kõiges on tunda väga tugevaid Kreeka mõjutusi; · Uskusid hauatagusesse ellu, sellest haudehitiste kultuski; Rooma · Teadsid, et võivad vallutada keda iganes, aga neid mäletatakse nende ehitiste poolest Colosseum;
parasvöötmes. Kadakas, vaevakask, harilik orashein. 251 liiki Euraasia FE- esineb peaaegu kõikjal Euraasia parasvöötmes. Järvkaised. 200 liiki Eurosiberi FE- massilisuse kese on Lääne- ja Kesk-Euroopas, areaal jätkub sealt kaugele Siberisse. Harilik kuusk, valge karikakar, harilik näsiniin. 442 liiki Euroopa FE- massilisuse kese on Lääne- ja Lõuna-Euroopas, areaal ulatub üksikute eraldi asetsevate leiukohtadena Põhja- ja Ida-Euroopasse. Kollane ülane, harilik palderjan, sinine käoking. 449 liiki Aasia FE- loodusliku leviala massilisuse kese on Aasia teatavas piirkonnas, väljaspool Aasiat on looduslikke leiukohti vähe. Aedtulp. Ameerika FE- looduslik levila on Põhja- ja/või Lõuna-Ameerikas, tulnukana leidub ka mujal. Harilik elupuu. 2 flooraelemendid- liikide rühm, millesse kuuluvate liikide areaal e. levila geograafiliselt enam-vähem kattub
Neil puudusid kannellüürid, aga oli baas. Talastik kaeti maalitud saviplaatidega. Etruski templil puudub kreeka templile omane harmoonia ja teostuse peenus. Etruski elamutüüp püsis Itaalias väga kaua. Pearuum on aatrium, mille ümber paiknevad sümmeetrilised ruumid. Tagumises otsas naiste eluruumid, kui maja oli tänava ääres, siis tänavaäärsed ruumid olid töökojad. aatrium Maalide ja skulptuuride leiukohtadena on tähtsad etruskite haudehitised. Etruskid uskusid hauatagusesse ellu. Hauakambrite seintel kujutatakse surnut portreeliselt või rahvarohkest pidustustest osavõtjana. Kujutati ka muid igapäevaelu stseene. Rooma kunst Vabariigi ajajärgu kunst 3. 1. sajand e.m.a Impeeriumi ajajärgu kunst 1. saj. lõpp e.m.a. 5. sajand m.a.j. 3.saj. e.m.a olid etruskid roomlaste poolt alistatud, valitsevaks sai roomlaste kultuur ja kunst. Alates 1. sajandi lõpust e.m