kivimite esinduslik objekt on Peetri jõe Kalkahju paljand. Mitmed esinduslikud paljandid paiknevad kaitsealadel: Suur-ja Väike-Taevaskoja kaljud ning Neitsikoobas Ahja jõe ürgoru maastikukaitselalal, devoni liivakivi kõrgeim - Härma paljand (43 m) Piusa jõe oru maastikukaitsealal ja Veski paljand Võhandu jõe oru maastikukaitse- alal. Looduslikest koobastest on esinduslikumaid Aruküla koopad Tartus. Aruküla koobastik on tuntud rikkaliku devoni ajastust pärinevate kalade leiukohana. Huviväärsed on ka Helme koopad ja Koorküla koobas. Looduslikud koopad on enamikul juhtudel põhjavete kulutuse ja lahustuse avaldusvormideks. [http://www.envir.ee/loodus / 2page.html] (16.03.08) Karstivormid Eestis on need seotud aluspõhjaliste karbonaatsete kivimite avamusaladega. Kuna põhjavete mõjul toimub aluspõhja kivimites lahustumisprotsess - karstumine, siis tekkinud õõnsusi tuntaksegi karstivormidena. Näiteks Kostivere ja Uhaku karstiala. Joad ..
Etruski tempel paiknes kõrgel poodiumil. Põhiplaan oli ruut või peaaegu ruut. Templil oli sügav eeskoda, mille lagi toetus üksteisest üsna kaugel asuvatele sammastele. Sambad sarnanevad dooria sammastele, aga neil on alus ehk baas, kuid neid puudusin kannerüülid. Talastik kaeti maalitud saviplaatidega. Etruski templil puudub kreeka templile omane harmoonia ja teostuse peenus. Elamu pearuum on aatrium, mille ümber paiknesid sümeetrilised ruumid. Maalide ja skulptuuride leiukohana on tähtsadhaudehitised. Uskusid hauatagusesse ellu. Kujutavat surnut portreeliselt või pidustustest osavõtjana. Rooma kultuur Jaguneb: vabariigi ajajärgu kunst 3-1 saj eKr. Impeeriumi ajajärgi kunst 1 saj lõpp eKr- 5 saj pKr. 3 sajandiks eKr olid etruskid roomlaste poolt alistatud ning valitsevaks sai roomlaste kultuur ja kunst. Alates 1 saj ekr omandas rooma kunst antiikmaailmas juhtiva koha. Rooma kultuuri eeskujuks olid kreeklaste saavutused
aktiivsed öö esimesel poolel. Peale edukalt kulgenud püügiretke ei välju nad 2...3 päeva jooksul varjepaigast. [6] Areng- Rästik ei mune, vaid sünnitab elusaid poegi. Ta toob ilmale 8...12 järglast. Eluiga ulatub 14...15 aastani. [14] Levik Eestis Eestis on rästik tavaline liik, kuid paiguti siiski haruldane või puudub hoopis. 1845. Aastal märgiti rästikute esinemist Saaremaal, 1869.aastal lisati Haapsalu, Tartu ning Peipsi läänekallas, 1905 aastal esitati rästiku leiukohana Mereküla ning Saaremaa. H. Kauri toob ära 1946. Aastal järgmised rästiku leiupaigad: Saaremaal-Kübassaare, Torgu, Kuusnõmme, Tõrise, Tagamõisa; Hiiumaal- Emmaste, Tihu järve ümbrus, Tahkunapoolsaarel; Virumaal- Rutja, Kunda, Kadrina; Tartumaal- Tartu-Tähtvere, Konguta, Puhja, Rannu, Rõngu, Pühajärve, Kastre-Peravalla. Selle loetelu järel ta lisab, et ,,...peale selle esineb rästik ka teistes maakondades". Tingituna kultuurmaastiku
Kivilõppel asub Võrtsjärve Kalakaitsekordon ja kaks sadamakohta. Keskkonnainspektsiooni hallatav Kivilõppe sadam suudab vastu võtta suuremaid laevu; vallale kuuluvat Ivanovi kanalit kasutavad harrastuskalurid ja jahiomanikud. Lähedal Mäeotsa talus kasvatatakse emusid. Looduslikud vaatamisväärsused: Tamme paljand Looduskaitsealla kuuluv 200 meetri pikkune ja 8 meetri kõrgune keskdevoni liivakivi paljand, tuntud väljasurnud rüükalade leiukohana. Paljandi serva mööda kulgeb paarikilomeetrine matkarada, rajatud on trepid ja piknikukohad. Karukivi Tulimäe nõlval, Rannu valla piiri ääres asub suur rändrahn Karukivi. Kivi ümbermõõt on 13,6, laius 4,1 ja kõrgus 1,8 m ning sellesse on raiutud sõna BÄR. Legendi järgi kuulunud karu Valguta parunile. karu murdnud maha ühe vaese mehe poja. Ahastuses mehe needmise peale söönud karu ka oma isanda ära ja muutunud kiviks. Trepimägi
Kiiresti arenevad suhted naabritega (venelased ja skandinaavlased) · Noorem rauaaeg 900-1200 p.Kr toimub palju muudatusi inimeste igapäevases elus. Moodustuvad maakonnad, iseseisvaks muutub sepatöö ja savinõude valmistamine. Alguse saab kolmeväljasüsteem KIVIAEG 1967.a leiti Pärnu jõe äärest seni teadaolevalt vanim inimeste peatuspaik Eestis - Pulli asulakoht. Sealsed tulekiviesemed (nooleotsad, uuritsad jne) on ca 10 000 aasta vanused. Enne Pullit tunti vanima leiukohana Kunda Lammasmäge. Selle leiukoha järgi on vanimate Eesti asukate kultuuri kutsuma hakatud Kunda kultuuriks. Toonased inimesed rajasid asulad veekogude lähedusse, peamisteks tegevusaladeks olid kalastamine, küttimine ja korilus. Elati koonusekujulistes püstkodades. Peamised kivist valmistatud tööriistad olid kirved, kõõvitsad, uuritsad ja nooleotsad. Luust tehti ahinguotsi ja õngekonkse. Tunti kalavõrke, kodustatud oli koer
annaabi.ee 
