VEAOHTLIKUD SÕNAD kontsert -kontserdi – kontserti - mitmuse omastav kontsertide teemant – teemanti – teemanti - mitmuse omastavav teemantide leitnant – leitnandi – leitnanti - mitmuse om leitnantide vilu – nüri – mõru –tragi – südi NB! Käänamisel: mõrut – mitte mõrudat, tragisse – mitte tragidasse majja, ojja tujju, ajju - lühike sisseütlev Asesõnade käänded – kellessegi, kelleski, kellestki, kellelegi, kellelgi, kellegagi; emb- kumb, emma-kumma, emba-kumba, emmasse-kummasse ... üks – ühe – üht(e) kaks – kahe – kaht(e) viis – viie – viit kuus – kuue – kuut sada – saja – sada e sadat
hakkasid paljud mehed hoolimata käskudest edasi liikuma. Varsti hakkas suur tulevahetus, eestlastel polnud kergeid ega raskeidkuulipildujaid, neil olid ainult püssid. Kuigi dessandile oli antud kaasa 3 rasket kuulipildujat, siis ainult 1 mees oskas neid kasutada. Vastastel oli ka soodsam positsioon: punased asusid mäepeal, eestlased aga mäe küljel. Pärast 10 minutit tulevahetust otsustas eestlaste väesalk rünnata ja suudetigi punaste tule vaibuma sundima. Peale leitnanti vigastamise saamist tekkis eeslaste seas segadus ja hakkasid põgenema. Selle lahingu võitsid vastased.
polkovnik Kalmi käsutada oli 2421 meest, sealhulgas soomlaste I ja II pataljonis kokku 1445 meest ja neile lisaks kapten Partsi andmeil 600 soomusronglast ja 376 partisani. Aktiivsesse võitlusse suunas Kalm aga vaid 28% koosseisust. Ülejäänud tegelenud punaste vara tagaajamisega (soomlaste II pataljon) või Sangaste vaksalis rongis passimisega (soomusrongide dessandid). Vahetult enne lahingu algust olla Kuperjanovi otsene ülemus kapten Irv manitsenud leitnanti pealetungiga ootama, kuniks saab parandatud Tõlliste sild (pildil) ning saabub tugi soomusrongidelt. Kuperjanov otsustas siiski rünnakuga alustada, lootes mõisa ilma soomusrongide toeta vallutada. Olev Teder leiab, et kapten Irv ei saanud mitte kuidagi manitseda leitnant Kuperjanovit pealetungiga ootama, mis olevat Partsi raamatus ,,Kas võit või surm?" esitatud vale, sest korraldusi ei jaganud mitte Irv, vaid üldjuht polkovnik Kalm. Igal juhul ei oleks kapten Irve
Sõjaline teenistus Truman tahtis minna sõjaväe akadeemiasse, aga teda ei võetud vastu, sest tal oli halb nägemine. Selle asemel läks ta 1905. aastal teenima Missouri Army National Guardi kuni 1911. aastani. Esialgu ei saanud ta sinna ka sisse oma silmanägemise tõttu, aga teisel korral õppis ta pähe silmanägemise kontrolli skeemi. 1917. aastal sisenes USA Esimesse maailmasõtta, siis Truman ühines armeega uuesti. Truman valiti ohvitseriks ning ta sai leitnanti auastme. Enne kui ta saadeti Prantsusmaale sõtta, saadeti ta Camp Doniphani treenima. Seal teda edutati kapteniks ja 1918. aasta juulis edutati ta Prantsusmaal koloneliks. Esialgu oli tema väeosas distsipliini probleemid, aga hiljem suutis ta oma kõnedega meeste moraali tõsta. Sõda õpetas Trumanile vajalikke juhtimis oskusi, mis aitasid teda poliitikas. Pärast Esimest maailmasõda Pärast Esimest maailmasõda tuli Truman tagasi Kansas City-sse. 28
Pealkirja käänamisel tuleb silmas pidada, et soovitatav on käänata pealkirja ees olevat nimetust: romaanis ,,Tõde ja õigus", filmis ,,Toomas Nipernaadi" 4 NUMBRITE VÕI SÕNADEGA? Tavatekstis kirjut, numbrid 1-10 sõnadega: nägin kümmet vaenlase tanki ja seitset BTRi. Matemaatika ja statistika tekstis kirjutatakse kõik arvud numbritega. Kui lauses on palju arve, võib kirjutada numbriga: ohvitsere oli 9 (neist 5 leitnanti, 1 kapten, 3 koloneli ja 1 kindral). Mõõtühikutähise, protsendi-ja paragrahvimärgiga kasutatakse nr-t:v/oen/ose voori märgati 9 km kaugusel, õhutemperatuur on täna +3 qC, § 5 (mitte: § viis), §-d 6-9, §-des 16 ja 18. Kui arvule järgnev nimisõna osutab käänet, ei ole vaja arvule käänet lisada: 55. kilomeetril oli märgata vaenlase luurajaid, sõda lõppes 1945. aastal või 1945ndal Lause selguse huvides tuleks hoiduda märkimast numbreid kõrvuti.
tagant järgi. Kirikus märkasid mehed, et Epp Loonat pole. Teda poldud nähtud juba jupp aega. Peale kirikut koju minnes otsustasid mehed tagasi pöörata ja minna õige vaatama, kas seal kõik ikka korras. Kohale jõudes said nad kinnitust, et kõik on korras. Naiste mureks oli see, et torm nagu ei tahtnudki lakata, aga toiduvarud aina vähenesid. Sellise tormigagi on halastajaõel Eljen Karrel tööd. Ühel päeval pidi ta kiiremas korras külastama leitnanti, kes oli haige. Kui Eljen tuppa astus siis leitnant lausus, et tahab toda endale naiseks. Eljen ei osanud midagi öelda, ta lihtsalt jooksis sealt minema. Lõpuks ometi torm vaibus ja tuli tuuletuid ja pakaseid ilmu. Ilmad lubasid merele minna ja see tähendas seda, et postivedajad asuvad teele. Postivedajateks oli muidu Toomas Andla ja Tehve Lamm, Eeriku isa. Aga Eeriku isa on vanaks jäänud ja seepärast läks isa asemel hoopis Eerik.
24. veebruaril 1926 avati Tallinnas Ohvitseride Keskkasiino seinal pidulikult mälestustahvlid, mis pretendeerisid kõigi langenud ja surnud ohvitseride nimistule. Neil tahvlitel oli kokku 174 nime. 1988.aasta novembris leiti väike osa neist tahvlitest üles. Samas on öeldud, et koos muudel põhjustel surnutega tõuseb ohvitseride kaotus 233 meheni. Seegi arv pole aga täielik. Auastme järgi on: 102 lipniku 37 alamleitnanti 55 leitnanti 22 alamkaptenit 10 kaptenit 1 kolonelleitnant Kokku 227 ohvitseri. Neile lisandub 13 arsti, kes ei omanud tookord küll auastet, vaid ametikohta, ent kuulusid ohvitserkorpusesse. Samuti kuulusid ohvitserkonna hulka sõjaväeametnikud, keda kaotasime 12. Isegi, siis kui jätame kõrvale sõjaaegse auastme aseohvitser, tõuseb kaotus ohvitserkonnas 252 meheni. Sisuliselt ei ole aga õige aseohvitsere kõrvale jätta. Päevakäsuga 21
annaabi.ee 
