Karjades enne paaritusperioodi keskmiselt 89 kg, poeginud utelt saadi 1,39 talle ning 8-nädalaste tallede kehamass oli jäär- ja utt-üksiktalledel vastavalt 26,3 ja 24,5 kg ning kaksiktalledel vastavalt 20,0 ja 18,8 kg. Uttede villatoodang oli keskmiselt 3,5-4,5 kg, villapeenus 31-33 µm (50 Bradfordi kvaliteeti). Tekseli lambatõug Põhja-Hollandis kohalike ranniku ehk marsi jämevilla uttede ristamisel linkolni, leisteri jt. jääradega. Lambad on suured, väga heade lihaomaduste ja lihavormidega, suure villatoodangu ja kvaliteetse villaga. Uted kaaluvad 65-80 kg, jäärad 100-150 kg. Uttedelt saab aastas 4-5 kg villa, jääradelt 5-6 kg. Vill on valge rasuhigiga, peenusega 33-36 µm (Bradfordi kvaliteet) ja pikkusega 10-15 cm. Tekselid on suhteliselt hea viljakusega, 100 poeginud ute kohta saadakse 150-210 talle. Lihakehad on suurima tailiha- ja väiksema rasvasisaldusega ning parima tailiha/rasva suhtega
lambatõug ja eesti valgepealine lambatõug. Viimastel aastatel on alustatud ka erinevate lihalambatõugude nagu tekseli, suffolki, dorseti ja dala lammaste kasvatamist Eestis. Need tõud on eestimaiste lambatõugude parandajad tõud. Kasvatatakse vähemal määral ka teisi tõugusid nagu islandi lambaid, swifteri lambaid, soome maalambaid, gotlandi lambaid, Suurbritanniast pärit swaledale lambaid, muulasid, sinisepealisi leisteri lambaid, kuid nende arvukus ja kasutamine on piiratum. Lambakasvatussaaduste turu situatsioon on selline, et viimastel aastatel on suurenenud lambaliha hind ja ka pargitud lambanahkade hind. Villa hind on jäänud samale tasemele ning pidevalt on probleemiks olnud toodetud villa realiseerimise võimalused. Suurenenud on huvi tõuloomade ostu vastu ning hetkel ei jätku uttesid ostjaile, kes sooviksid lambakasvatusega alustada või suurendada oma karja. Nõudlus väärtusliku,
teisest elupäevast. Sel juhul peab tallesid edasi söötma kunstlikult, suhteliselt kallite startersöötadega. Ida-friisi piimalambaid on kasutatud enamike kohalike piimalambatõugude parandamisel, et suurendada kohalike tõugude piimajõudlust. Näiteks Itaalias on saadud nendega ristandeid sardiinia lammastega(Pecora Sarda), Prantsusmaal lakooni (Lacaune) lammastega, Iisraelis on avassi lammastega (Awassi)saadud uus tõug - assaf. Suurbritannias aretati sinisepealine leisteri, nudi dorseti ja lleyni tõu ristamisel ida-friisi piimalambaga uus tõug, mida tänapäeval tuntakse briti friisi lammastena (British Milk Sheep). Enamike maade praktika on näidanud, et Ida-friisi lammaste kasutamine kohalike tõugude parandamisel on tõstnud viimaste piimajõudlust. Oluline piimalambatõug paljudes Aasia riikides ja mujal on jämeda villaga avassi lammas (Awassi), kes on hästi kohanenud tagasihoidlike, kuivade tingimustega. Palju
lambatõug ja eesti valgepealine lambatõug. Viimastel aastatel on alustatud ka erinevate lihalambatõugude nagu tekseli, suffolki, dorseti ja dala lammaste kasvatamist Eestis. Need tõud on eestimaiste lambatõugude parandajad tõud. Kasvatatakse vähemal määral ka teisi tõugusid nagu islandi lambaid, swifteri lambaid, soome maalambaid, gotlandi lambaid, Suurbritanniast pärit swaledale lambaid, muulasid, sinisepealisi leisteri lambaid, kuid nende arvukus ja kasutamine on piiratum. 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 7 Esimesed kirjalikud andmed Eestimaal aretatavatest lammastest pärinevad 1794.aastast W. Friebe poolt (Eesti ja Liivimaa statistiline ja ökonoomiline aastaraamat,1794), kes kirjutas, et Baltimaadel peeti ebaühtliku, jämeda villaga,
Suure nõudluse tõttu tõusid Inglismaal tol ajal suurte valgete sigade hinnad väga kõrgeks, nii et esimesed kasvatajad said sigade tõuaretusest terved varandused. Eriti kuulsad olid kult Sampson ja emis Matchless, kelle eest on makstud tuhandeid naelsterlingeid. Suure valge inglise sea põlvnemine pole päris täpselt teada. Arvatakse, et suure valge sea aretamisel on käsutatud väikest valget ja kohalikke jorksiri sigu, kes omakorda olid saadud leisteri sigade ja vanade, vähe parandatud jorksirite omavahelisel paaritamisel. Inglise seatõugude aretuses on käsutatud ka mitmeid Hiinast toodud tõugusid ja Vahemeremaade sigu (naapoli, portugali). Suur valge inglise siga levis laialt paljudesse seakasvatusega tegelevatesse riikidesse. Sead on valget värvi, ilma mustade harjasteta. Pea on keskmise suurusega ja nõgusa koonuga. Kõrvad on pikad, õhukesed, veidi ettepoole ja ääristatud pehmete harjastega. Rind on lai ja sügav.
annaabi.ee 
