hukkamisi toimuda. (Ohvrilaevaga sitsid neiud ja noormehed Ateenast Delose saarele Apolloni pidustuste puhul ohvriande tooma.) Martin mtiskleb selle le, et enne surma hakkas Sokrates - suur loogik ja filosoof ning analtiline mistuseinimene - kirjutama luuletusi. Suvi on erakordselt rohke kapsaussidest, kes aedades kike rohelist jravad. Martin vaatab aknast mda tnavat liikuvat leinarongi, mis tuletab talle meelde ta enda surelikkust. Nii leinarong kui ussid (nagu laipa givad vaglad) on omamoodi surma ettekuulutajad. Tnaval kohtub Martin 22-aastase juudi neiu Isabellaga, kelle vanemaid ta teadis juba Peterburi pevilt. Tdruk on andekas pianist, kuid teenib elatist klaveritundide andmisega. Nad satuvad vestlema ja jutt lheb Sokratesele. Isabella on kriitiline mistuse suhtes, kuna see hvitab inimese vaimsuse, tunnete ja hingelisuse saladuse. Kndides juavad Martin ja Isabella mere rde, kus loojuva pikese valguses purjekas teele lheb
Haigus kulges nii raskelt, et juba mõne päeva pärast saabus surm. August Weizenberg suri 22. novembril 1921. aastal 84-aastaselt. Tema surm põhjustas rahva seas suure leina. Valitsuse poolt korraldati matusekomisjon, matmist korraldasloomisjärgus olev Eesti KujutatavateKunstnikkude Keskühing. Kadrioru lossi suures saalis toimus 23. novembril pidulik kirstupanek. Reedel, 25. novembril toimus kunstniku põrmu ärasatmine . Kadrioru lossist siirdus leinarong ,,Estoniast" mööda Balti jaama poole. 26. novembriks jõudis rongiga kujuri põrm Tartusse. Jaamast mindi ,,Vanemuisesse", kus kell üks peeti matusetalitlus. Suure rahvahulga osavõtul liikus matuserong läbi kesklinna Maarja surnuaia poole. Aasta enne surma soovis August et teda maetakse mulda, kivi oleks lihtne, kuhu nime alla oleks raiutud sõnad ,,Mis ilm ei andnud, andis surm, ning kustutas mu janu", matmine pidi toimuma nii lihtsalt, kui võimalik. See soov
" 5) Kavapunktid 1. Indrek kolib linna, et astuda ülikooli, kuid edutult. 2. Mässajate kokkutulek metsas. Indrekut peetakse nuhiks. 3. Kristiga põrandaalustel kokkutulekutel. 4. Kohtumine korrektor Viljasooga. 5. Härra Bõstrõi ei käi enam traditsioonilises paigas lõunal. 6. Uus kokkutulek. Tapatalgud turuplatsil: Kristi saab haavata, Bõstrõi hukkub. Leinarong. 7. Indrek annab sõdurile raha, mistõttu tembeldatakse ta revolutsioonivastaseks. 8. Indrekul palutakse emale Vargamäele kangemaid arstimeid muretseda. Indrek jätab Kristiga hüvasti ja läheb Vargamäele. 10. Revoutsioon laieneb maale. Mõisate rüüstamine. Kristi enesetapp. 11. Isa ja Ants arreteeritakse. Indrek on tagaotsitav. Ema valu väheneb ajutiselt. 12. Isa saab II jõulupühaks koju. Ants on tapetud. Indrek lõpetab ema piinad.
" 5) Kavapunktid 1. Indrek kolib linna, et astuda ülikooli, kuid edutult. 2. Mässajate kokkutulek metsas. Indrekut peetakse nuhiks. 3. Kristiga põrandaalustel kokkutulekutel. 4. Kohtumine korrektor Viljasooga. 5. Härra Bõstrõi ei käi enam traditsioonilises paigas lõunal. 6. Uus kokkutulek. Tapatalgud turuplatsil: Kristi saab haavata, Bõstrõi hukkub. Leinarong. 7. Indrek annab sõdurile raha, mistõttu tembeldatakse ta revolutsioonivastaseks. 8. Indrekul palutakse emale Vargamäele kangemaid arstimeid muretseda. Indrek jätab Kristiga hüvasti ja läheb Vargamäele. 10. Revoutsioon laieneb maale. Mõisate rüüstamine. Kristi enesetapp. 11. Isa ja Ants arreteeritakse. Indrek on tagaotsitav. Ema valu väheneb ajutiselt. 12. Isa saab II jõulupühaks koju. Ants on tapetud. Indrek lõpetab ema piinad.
Parteisse kuulunud inimestele, tuntumatele isikutele ja neile, kelle ärasaatmine toimus töökohtadest, korraldati auvalve (Järve 2007:21). Eesti vanade tavade järgi sõitsid kõige eest kaks meest, kes istusid kirstul, 19. sajandist kehtestatud kirikliku keelu tõttu jäi surnusõitjaks vaid üks inimene. Kirst asetati vankrile nii, et sõites oleksid lahkunu jalad eespool. Surnuvanker pidi sõitma matuserongis kõige ees. Leinarong tegi peatuse tee ääres asuvas metsatukas, kus söödi-joodi. Kohati, eriti Lõuna-Eestis, lõigati teeäärse puu sisse rist võimaliku kodukäimise tõrjeks. (Torp-Kõivupuu 2003: 107). Vana vene matuserong oli järgmine: tuttavad, sõbrad, sugulased kandsid kirstu, teised kohalviibijad hoidsid kätel küünlaid ning laulsid. Matuserong peatus palvetamiseks teel seisvate kabelite, pühakodade ja surnule tähtsate paikade ees ( 2004: 209). Ristilõikamise
toimuda. (Ohvrilaevaga sõitsid neiud ja noormehed Ateenast Delose saarele Apolloni pidustuste puhul ohvriande tooma.) Martin mõtiskleb selle üle, et enne surma hakkas Sokrates suur loogik ja filosoof ning analüütiline mõistuseinimene kirjutama luuletusi. Suvi on erakordselt rohke kapsaussidest, kes aedades kõike rohelist järavad. Martin vaatab aknast mööda tänavat liikuvat leinarongi, mis tuletab talle meelde ta enda surelikkust. Nii leinarong kui ussid (nagu laipa õgivad vaglad) on omamoodi surma ettekuulutajad. Tänaval kohtub Martin 22aastase juudi neiu Isabellaga, kelle vanemaid ta teadis juba Peterburi päevilt. Tüdruk on andekas pianist, kuid teenib elatist klaveritundide andmisega. Nad satuvad vestlema ja jutt läheb Sokratesele. Isabella on kriitiline mõistuse suhtes, kuna see hävitab inimese vaimsuse, tunnete ja hingelisuse saladuse
annaabi.ee 
