Kaoks vihm, kaoks udu. Kuid ei, ei kao. Nad justkui pilkavalt inimeste vastu koostööd teevad. Inimeste kõik lootused ja eesmärgid udusse upuvad. ,,Udusse upuvad sihid kõik eel, Haige on süda ja väsinud meel. Ah, kui nii palju, nii palju ei sajaks, Tuul selle udu kord laiali ajaks. 2. Kevade luuletus: ,,Ühele lapsele" Luuletuse peategelaseks oli rõõmsameelne laps, kes lustis ja tantsis kergemeelselt ringi, tuues rõõmu kõikjale enda ümber. Seda hinnati, sest sellisel kurval leinaajal oli lausa vägitegu kaotustele naerdes vastu minna. Oma olekuga tõi ta rõõmu ja naeru ka suuremate hinge, kaasaarvatud ka autorisse. Lapse naer lõikas autori raamatutest ära nukruse. ,,.. su hele naer mu raamatute nukrust läbi lõikas kui järve aer." Laps oli autori jaoks justkui kevadekuulutaja. Aeg, mil kõik rõõmsamaks muutub, oli saabunud. 3. Talve luuletus: ,,Meie aja muinasjutt" On pime, on külm, on talv. Liialt pime ja lõputu öö
,,Kardinasorng" oli kompromiss pika ja lühikese soengu vahel.Juuksed kammiti keskelt lahku ja tõsteti ehispaela.Õhtul kaunistati see sulega või vääriskividega ja kaarena põskedele langevad juuksed seoti taha lõdvaks sõlmeks või rulliks. Lühikesed juuksed ei võtnud omaks mitte ainult need,kes töötasid.Seda peeti sikiks ja paljud noored naised näitasid sellega oma moekust. Lühikesed juuksed said otsustava võidu,kuna need tundusid leinaajal sobivamad.See oli traditsiooniline leina väljendus,ja paistis,nadu oleksid pärast sõda tahtnud kõik väljendada nii kollektiivset leina kui emantsipatsiooni.Pärast sõda sai kihk juuksed maha lõigata õhutust kinotähtede eeskujust ning üldisest soovist olla moodne.Fläpparid-vabameelsed neiud -,panid asjale ounkti,ja õige pea olid need,kes muutusele vastu seidid,pigem eramd kui reegel. Meikimine(kosmeetika)
Hing ei ole isikuline ega umbisikuline olend. Hing ei ole ühtne, see tungib välja ekstaasis olemise kaudu. Seda et hing on kehast eraldi olev üksus ei aktsepteeri täielikult isegi lunastusreligioonid. Üleloomulike jõudude personaalsus või umbisikulisus etendavad elus millegi toimumist, millel on tähendus. Matmisvormid surnust rahu saamiseks tuleb hing ohutada või hauda ajada. Hauda peab minema kogu vara. Hiina leinaeeskirjades on räägitud tagajärgedest näiteks leinaajal ei tohi olla ametikohustusi. Kui on tekkinud hingede, deemonite ja jumalate maailm, mis elab oma mõistusele kättesaamatut, enamasti sümbolite ja tähendamiste kaudu mõistetavat teispoolset elu siis see annab kaalu maagilistele oskustele. Ei tule mõjutada tunnuseid või sümboleid vaid võimu, tuleb mõjutada sümbolite abil, mis midagi tähendavad vaimule või hingele. Sümboliteks on leivajäljendid, naiste ja teenrite nukud. Nende abil sai suhelda jumalate ja deemonitega
Cycnose, Cycaoni ja Eurytioniga. Samuti võttis Herakles osa ka argonautide reisist. Mõned lood: Admetos ja Alkestis Admetos oli Tessaalia kuningas ja armastusväärne inimene, kellele Apollon oli välja võidelnud elulõnga pikenduse, kui vaid leidunuks vabatahtlik, kes andnuks tema eest elu. Seda tegi aga salaja tema armastatud naine Alkestis. Ahastuses kuningas lasi oma naise joaks korraldada kõige suursugusemad matused... kuid just sel leinaajal juhtus Admetose lossist mööduma Herakles. Aupaklik isand ei suutnud Heraklest tagasi lükata ning ütles talle, et linnas on surnud üks naine. Kuningas palus teenritel igakülgselt teenindada Heraklest, kuid ise vabandas, et peab viisakusest matustest osa võtma. Herakles sõi ja jõi, laulis ja ropendas kuni et juba lärmas, kui teenrid avaldasid tema vaos hoidmiseks tõe kuninganna kohta. Herakles tundis end äärmiselt sandina ning nägi end jälle suure
kõrgendatud vöökoht nõudis uut soengumoodide repertuaari. Puhtpraktilisel põhjusel lasksid paljud naised oma juuksed lühikeseks lõigata. Alguses langes ,,poisipea" stiil ebasoosingusse, kuid hiljem ei võtnud lühikesi juukseid omaks mitte ainult need, kes töötasid. Seda peeti sikiks ja paljud noored naised näitasid sellega oma moekust ja iseseisvust. Lühiksesi juukseid pooldati, kuna need tundusid ka leinaajal sobivamad. See oli traditsiooniline leina väljendus, ja paistis, nagu oleksid pärast sõda tahtnud kõik väljendada nii kollektiivset leina. Pärast sõda sai kihk juuksed maha lõigata õhutust kinotähtede eeskujust ning üldisest soovist olla moodne. Eelistatud soenguks oli ka nn ,,kardinasoeng" , mis oli kompromiss pika ja lühikese soengu vahel. Juuksed kammiti keskelt lahku ja tõsteti üle ehispaela. Õhtul kaunistati see sulgede või vääriskividega ja