energia sulatas maakoore, pani aluse Maa kihilisele ehitusele (koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma) ning tekitas magmaookeani nii Maa kui Kuu pinnale. Selle teooria kasuks räägib ka 2001. aastal läbi viidud uurimus Washingtoni Carnegie Instituudis, kus uuriti senisest põhjalikumalt Apollo programmi raames Maale toodud Kuu kivimite isotoopilist signatuuri ning leiti, et see on identne Maal leiduvaga ning erinev pea kõigist teistest Päikesesüsteemis leiduvatest. See leid oli ootamatu, kuna seni arvati, et Kuu mass moodustus põhiliselt Theia massist ning 2007. a. California Tehnoloogiainstituut teatas, et tõenäosus identsete isotoopiliste signatuuridega Maal ja Theial on vähem, kui 1% 5 4. KUU PIND JA ATMOSFÄÄR Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga.
mida loomad ei söö. Vars neljakandiline, lehed suured, munajad, rootsulised. Õied väikesed, punakaspruunid. Õitseb juunist septembrini. Nektar eritub tilkadena. Meeproduktiivsus kuni 500 kg/ha. Meeproduktiivsus on kuni 500 kg/ha. [2, 3] Niidu ja karjamaataimed Niidud jaotatakse taimede liigilise kooseisu järgi aru-, üleajutus-, soostunud ja võsastunud niitudeks. Neist kõige liigirikkamad on aruniidud. Looduslikel karjamaadel on meetaimestik enam-vähem sarnane niitudel leiduvaga. Kultuurkarjamaadel on liigirikkus küll väike, kuid seal on suur osa liblikõielistel taimedel kes on head meetaimed. [2] Imikas on kaheaastane 30-100 cm kõrgune rohttaim. Lehed süstjad, karedad, kuni 10 cm pikad, 1,5 cm laiad. Viietised õied on sametjalt lillakassinised, rohkeõielistes õisikutes. Õitseb juunis-juulis. Meeproduktiivsus on kuni 120 kg/ha. [2] Valge iminõges on mitmeaastane 30-60 cm kõrgune huulõieline umbrohi.
suunas (elusloodusele elupaiku luues) kui ka halvemuse suunas, tekitades negatiivseid keskkonnamõjusid ning mõjutades teisi looduslikke alasid. · Omavalitsus saab tutvustada ennast turistidele, investoritele jt huvilistele läbi piirkonnale iseloomuliku ja teistest eristuva loodus- ja elukeskkonna. KOKKUVÕTE Uurimustöö käigus selgus nii mõndagi uut Pärnumaa loodusturismi teema kohta . Kõige huvitavamaks osutus info vahe võrreldes internetist leiduvaga ja kohaliku loodusturismi pakkujaga. Tänu nendele uutele teadmistele olen saanud palju parema vaatepildi Pärnumaa loodusturismist ja nende liikidest. Kinnitasin enda teadmisi ning kujundasin edasi ja põhjalikumaks enda arvamust Pärnumaa loodusturismist. Arvan, et uurimustöö täitis oma eesmärki ja jõudsin oma eesmärgini leida Pärnumaa kõige atraktiivsem turismi valdkond, uurida loodusturismi murekohti, vaadata
seostatud skandinaavlaste Thoriga. Henrik räägib Ebavere mäest Virumaal, kus olnud eestlaste puust tehtud jumalate kujud. See olevat olnud mets, kus Taara sündis. Henrik räägib ka eestlaste tavast otsuste tegemisel erinevatel viisidel liisku heita, et jumalate tahtmist teada saada. Liisuheitmisel võidi ohverdada loomi. Peale võimalike jumalate uskusid eestlased mitmeid loodusvaime. Kõiksugused haldjad ja vaimud olid seotud looduses leiduvaga, näiteks puude, kivide, ojade jms. Kui jumalad ristiusu levimisega unustati, siis väiksemad olendid jäid rahvausundisse alles. Arvestades Eestis levinud skandinaaviapäraseid kivikalmeid, võib arvata, et eestlaste muinasusund võis olla mõjutatud Skandinaavia mütoloogiast. 9. Keskaeg
5 2. SÕNA EMA LEVIK KORPUSTES Teises peatükis kirjeldatakse, kuivõrd on sõna ema esindatud erinevates eesti keele korpustes ning mis funktsioonis sõna esineb ja kus seda kasutatakse. Uuritakse vana kirjakeelt, 1890., 1950. ja 1990. aastate kirjakeelt ja ilukirjanduskeelt ning võrreldakse neid murdekorpuses leiduvaga. 2.1. Sõna ema vanas kirjakeelekorpuses Vana kirjakeelekorpuse sõne ema päring näitab, et sõna oli oma praeguses tähenduses olemas juba 16. sajandil. Nimelt esines seda Völckeri kroonikas kahel korral – ühel korral mainis kroonik ema jumala ema tähenduses ning teisel korral kui lapsevanemat. 16. sajandi Völckeri kroonikas esineb ema kahes lauses: [---] püha Marya Jumala ema, palo mede patton ehist, nüd, nink se tunde sisen, meie surmas ja Sina peat sinu isa nink
annaabi.ee 
