Voolud · 3 peamist voolu Saksameelne Venemeelne Eestimeelne · Saksameelne Suuna liidriks oli Johann Voldemar Jannsen. Pooldas koostööd saksa seltskonnaga, et ühiselt vastu seista venestuspoliitikale. Jannsen leidis, et ei eestlased ega sakslased suuda eraldi venestusele vastu panna ning peavad seetõttu unustama endisaegsed solvumised ja vastuolud. · Venemeelne Suuna liidriteks olid Carl Robert Jakobson ja Johann Köler. Leidisid, et eestlaste suurimateks vaenlasteks on endiselt balti parunid ja pastorid. Selle vastu võitlemiseks oli nende arvates parim võimalus toetuda vene liberaalsele ja demokraatlikule seltskonnale. · Eestimeelne Suuna liidriks oli Jakob Hurt Arvas, et eestlased peavad leidma oma tee, hariduse ning rahvakultuuri edendamise kaudu, asetamata erilisi lootusi ei venelastele ega sakslastele. Esimene üldlaulupidu · Kokku esinesid 822 lauljat ja 56
ehitustööd, vahetatakse uksi, tasandatakse maapinda. Pärast kivikillustiku langemisel veokastist oli Kertu üleni valge tolmuga kaetud- see pakkus lastele kui ka isale, kes tööle kiirustas tagasi, palju nalja. Otsustati minna jõe äärde. Nad käisid ujumas, söötsid linde. Sten- Erik tundis huvi kuidas paadid vee peal püsivad. Kertu aga ei osanud vastata ja soovitas küsida õhtul isa käest. Kui nad jõe äärest lahkuma hakkasid, kuulsid nad niuksumist. Lapsed leidisid koera kutsika. Nad võtsid pisikese kaasa ning leppisid kokku, et ühel päeval on ta Maria juures ning järgmine kord Stennu juures. Õhtul selgitas isa paatide ehituse omapärasid, mis aitavad neil vee peal püsida. Ootamatult ilmus ukse taha Papa, kes tõi tagasi kutsika. Ema lubas koera üheks õhtuks jätta, kuid mitte kauemaks. Uus omanik pidi leitud saama ajalehe vahendusel. Järgmisel päeval ehitasid lapsed kastist päris mereröövli laeva- lisati lipp ja isegi
Kõik nad kogunesid sinna. Laste ümber. Puude kuningas Tamm, kes oli pime ja kellega oli kaasa noor Tamm said vihaseks, sest tundsid lapsed ära. Puud olid vihased just sellepärast, et lapsed on puuraiduri perest, ning, et nende isa on nii palju hävitanud nende puude sugulasi ja sõpru, samuti olid ka loomad vihased, sest ka nende sõpru ja sugulasi oli tapetud inimeste poolt. Kaua arutlesid metsaelanikud mida teha, lastega ja lõpuks leidisid ühise otsuse, et nad ära tappa. Nad kargasid kõik kallale lastele aga koer Tylo tuli appi lastele, kuid ta seoti puujuure külge kinni. Õnneks oli Tytylil nuga, millega ta sai ennast niivõrd-kuivõrd kaitsta. Kass oli aga selleks ajaks kadunud sealt, kui kõik toimus, sest ta viis ju lapsed teadlikult halva kätte. Õnneks viimasel hetkel jõudis valgus metsa ja päärtis lapsed. Lõpuks olid möödunud nädalad ja kuud selles ajast, mil lapsed kodust laghkusid. Aeg oli tagasi minna
liikuma paneb. Esimesena kerkisid esile Mileetose koolkonna filosoofid, kellest esimeseks peetakse Thalest algaine on vesi. Maailm tekkis tema meelest veest ning ka ujus sellel. Ta oskas ennustada päiksevarjutust, oli pädev geomeetrias, matemaatikas ning astronoomias. Samast koolkonnast kerkisid esile ka Anaximenes algaineks on õhk/udu ning Anaximandros võib olla olemas ka midagi sellist, mis on määramatu- APEIRON. Tänapäevaseima seletuse maailma ehitusele leidisid antiikatomistid, kellest kuulsaim oli Demokriots tühjuses langevad ja omavahel põrkuvad algosakesed- aatomid. Filosoofia alguses käsitles see vaid maailmakorraldust ja loodust, kuid hiljem oli see iseseisvatele teadusharudele. Matemaatika: Kreeklased võtsid eeskuju Idamaate teadusest, eriti Mesopotaamiast. Nad kirjutasid ning tõestasid praktiliste ülesannete õigsust teoreemide abil. Nii kujunes matemaatikast tõestatud väidete loogiline süsteem
seadust ei ole, me tajume, kui keegi on mühakas v ülbe. Varajased mõtlejad ei töötanud definitsiooni välja, lõid aga raamistiku ja sidusid selle moraalse/ õige käitumisega. 17.saj/valgustusajal ütles H. Grotius et inimloomus võimaldab eristada head halvast, mitte loodus ei aita seda inimesel teha. Lahti jumalast. Ka Hobbes (sõda kõigi vastu, relvajõud, inimene on halb) ja Locke (üldiselt on mõnus olla ilma riigita ja inimene on hea, kuid omandit on vaja kaitsta) leidisid seda, et tajume asju, kuna oleme INIMESED. Aga kuna kõik inimesed jagavad seda, siis st inimõigused on universaalsed. Inimõigused võõrandamatud. Kui õigus elule on nt inimõigus, siis miks mõnes riigis surmanuhtlus. *loomuõigus Hugo Grotius. keskajal jumalaga kõik seotud siis keskaja lõpul modernismis jumal ei ole kõige tähtsam 15 Loomuõigus pole kõikjal sama ntk abordiõigust ei saa olla meestel
õpetajaks. Ja tema programmiliselt tõi filosoofia sellistelt maailmakorraldust teemadelt inimlike teemade juurde.Inimestel on tarvidus ja vajadus kokkulepet kujundaja ja muuta ka vastavalt inimlikule tarvidusele, nägi eesmärki selles et õpetada. Õpetada head mõõtu leidma. Sobivad seadused ja sobivad eetilised normid. Pidas end eetiliseks riigimeheks. Osa sofiste hakkasid mõtlema et mille järgi me teame mis on siis sobivad normid, osad leidisid et need võiksid olla näha looduses. Kritias- Võib hakata nägema asja seda moodi et aristokraatlikute on õigus domineerida nõrkade üle.Lihtrahvale ei meeldinud. 30.04.14 Tegutses ka Sokratess, sellises kontektis 5 saj viimasel kolmadnikul, Peloponnosese sõja aeg. Ta on ka sophistliku filosoofia kõrgaeg, aeg kui Eupidides, kirjutas oma ajaloo raamatu. Sokrates- keskmise jõukusega ateenlane, kiviraiduri poeg, hakkas õpetama, Peloponnosese sõja
annaabi.ee 
