Arthur Schopenhauer Arthur Schopenhauer sündis 22. veebruaril 1788. aastal ning suri 21. septembril 1860. aastal. Ta oli Saksa filosoof, kellele alles vanas eas sai osaks tunnustus. Oma filosoofia allikatena viitab Schopenhauer vanaindia filosoofiale, Platonile ja Kantile. Schopenhauer sai kuulsaks oma pessimismiga. Vastupidiselt saksa filosoofile Leibnizile väitis ta, et me elame kõige halvemas reaalselt võimalikus maailmas. Schopenhauer: ,,Kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast." 4 Naistest (Peatükk XXVII) § 363 Arthur Schopenhauer leiab, et naine ei ole määratud tegema suurt vaimset tööd, ega kehalist tööd.Ta ei
imeliste asjade kordasaatmist. Kahjuks tema silmad seda ei näinud, sest ta suri varakult. Üliõpilaspõlves kaotas Leibniz ka ema. Gottfried oli viieteistkümneaastane, kui ta pärast mõneaastast aktiivset eneseharimist astus 1661. a. Leipzigi ülikooli õigusteaduskonda. Ülikooli lõpetas ta 1666. a. ja õppis veel ühe semestri Jenas matemaatilise tunnetusmeetodi kuulsa entusiasti E.Weigeli juures. Kuid kodulinna ülikoolivõimud ei omistanud Leibnizile õigusdoktori kraadi ja lükkasid tema dissertatsiooni tagasi. Juba samal aastal tõestas ta aga hiilgavalt oma õigust doktorikraadile Altdorfis. Aga Altdorfis pakutud ülikoolikarjäärist Leibniz loobus. 1668. aastast teenis Leibniz Mainzi kuurvürsti õukonnas, täites seal oma vaimse arengu aspektist ülimalt kasulikke juristi, diplomaadi ja historograafi funktsioone. 1672. a. saadeti Leibniz Pariisi, kus ta veetis neli loominguküllast aastat. Pariisist sai Leibniz
Ta kasutas Archimedese meetodit ja jõudis 3 × 228- nurksete hulknurkadeni. Euroopasse tõi renessansiajastu algus värskeid tuuli ning teadused hakkasid taas arenema. Esimeste saavutuste seas on ka mitmed arvu (lähis)väärtused. Üks esimesi oli John Wallise (1616 1703) avaldis arvutamiseks: = ... , mis omab siiski vaid teoreetilist tähtsust, sest praktilisteks arvutusteks ei ole see küllalt hõlpus. Enim tuntud on sellest perioodist Wilhelm Leibnizile (1646 1716) omistatav (selle avastajana nimetatakse mõnikord küll inglise-soti matemaatikut J. Gregoryt) lõpmatu rida: = 1- + - + - + ... . 1706. aastal kasutas inglise matemaatik William Jones esimesena ringjoone pikkuse ja selle diameetri suhte tähistajana sümbolit . Sümboliks võttis ta esimese tähe kreeka sõnast µ, mis tähistab ümbermõõtu. Laiemalt kasutusele võeti see sümbol pärast seda, kui Euler oli seda
Võim toodab diskursust. 18. Milliseid kultuuriteoreetilisi positsioone võiks nimetada pessimistlikeks, milliseid optimistlikeks? Äärmist pessimismi esindab Schopenhauer tema tahteteooria järgi on maailm selles tähenduses kujutlus. Tegelikult elame kõik erinevates maailmades: rõõmsameelne inimene elab näiteks teistsuguses maailmas kui kurvameelne. Samas üldiselt on inimesel parem mitte sündidagi; sest elame halval ajal ja elu on lakkamatu võitlus. Leibnizile vastupidiselt väitis, et elame kõige halvemal ajal. Prantsuse filosoof Auguste Comte pani aluse positivismile (ld positivus 'positiivne'). Positivism hindab väga kõrgelt teadusi. Comte´i enda arvates seisneb tõeliselt positiivne mõtlemine eeskätt võimes näha, selleks, et ette näha, uurida seda, mis on, ning teha järeldusi selle kohta, mis toimub tulevikus. Positiivne on W. Jamesi pragmatism, mis tegeleb otstarbe, eesmärkide, õnnega
nimetas maailma (kui kujutlust) illusoorseks, ei tähenda see sugugi, et igaühel on tema isiklik luulu. Tegelikult on inimeste kujutlustes siiski palju ühist seda tõendab seegi, et nad on võimelised omavahel suhtlema. Kuid tõsiasjaks jääb ka, et tegelikult elame kõik siiski erinevates maailmades: rõõmsameelne inimene elab teistsuguses maailmas kui kurvameelne jne. Schopenhauer sai kuulsaks ka oma pessimismiga (ld pessimus 'halvim'). Vastupidiselt saksa filosoofile Leibnizile (16461716) väitis ta, et me elame kõige halvemas võimalikus maailmas. Kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast. Kuulake, mida ta on kirjutanud: Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades komöödia. Iga inimese elu on lakkamatu võitlus ülekantud tähenduses puuduse või igavusega ning otseses mõttes teiste inimestega. Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha inimest täiesti õnnelikuks.
annaabi.ee 
