Me ei pea enam tundma muret, kas ikka saame väljasõiduviisa. Õpilastele pakutakse välismaal õppimise võimalusi ehk rohkemgi, kui nad jõuavad ära kasutada. Meil on olnud oma raha - Eesti kroon. Meie kauplused on kaubast tulvil, rohkemgi kui seda keegi jõuaks ära osta. Meie Tallinngi on uskumatult palju muutunud. Meil on oma riigilipp, mille üle me oleme uhked ning me peame tunnistama. Et see lipp on ikka vägagi ilus ja me oleme uhked,et see iludus võib vabalt lehvida Pika Hermanni tornis ja igalpool mujalgi . EV kuulub euroopa liitu Nato-sse ja Üro-sse. Ning tänu sellele ei pea kartma Eesti iseseisvuse pärast. Meie keel ja kultuur on püsinud juba sajndeid, et see ka püsima jääks peame me panustama oma kultuuri ja keelde. Kallid kaasmaalased! Lubage Teid kõiki õnnitleda Eesti Vabariigi läheneval sünnipäeval!
kinnipidamist, kohustust kohelda Eesti lippu väärikalt. Lipp heisatakse päikesetõusul , kuid mitte hiljem kui kell kaheksa hommikul, ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kümme õhtul. Erandiks on jaaniöö, mil lippu ei langetata. Kui lipp jääb lehvima pimedal ajal, peab see olema valgustatud. Hea kombe kohaselt ei peaks lipumast kunagi tühjalt seisma. Päevadel, kui lippu ei heisata, võiks koduõuel püstitatud lipumastis lehvida rahvusvärvides mastivimpel. Vimpel võib lipumastis lehvida ööpäev läbi, ent lipupäevadel näeb hea tava ette heisata Eesti lipp Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik- õiguslikud juriidilised isikud. 3 VI Millised on lipupäevad (võrrelda pühade ja tähtpäevade seadusega) kõigile kohustuslikke lipupäevi on kolm: iseseisvuspäev 24. veebruar, võidupüha 23. juunil ja taasiseseisvumine 20. augustil. Lipupäevad on veel:
augustil 1940. aastal. Jälle olid sini-must-valged värvid Eesti avalikust elust kadunud. Kuid trikoloor jäi kindlalt ja kustumatult eesti rahva hinge ning südamesse. Sini-must-valgeid värve peideti ja hoiti salajastes peidupaikades, nende värvide nimel anti tõotusi, et võidelda ja vastu pidada. Sini-must-valgel polnud küll enam mingisugust eluõigust, ent ta elas edasi - Eestis nende inimeste hinges, kes teadsid ja mäletasid, Läänes võis ta aga lehvida vabalt. Peale Nõukogude Liitu inkorporeerimist algas nõukogude võimu poolt ajujaht kõigele rahvuslikule ning omariiklust meenutavale. Erandiks polnud sini-must-valged värvid. Vastupidi - lipu hoidjaid ja demonstreerijaid ootas ees kindel arreteerimine, mõnel juhul lõppes see koguni mahalaskmisega. Saksa okupatsiooni algusega 1941. a. suvel ilmusid peidetud lipud uuesti välja, kuid mitmetel
augustil 1940. aastal. Jälle olid sini-must-valged värvid Eesti avalikust elust kadunud. Kuid trikoloor jäi kindlalt ja kustumatult eesti rahva hinge ning südamesse. Sini-must-valgeid värve peideti ja hoiti salajastes peidupaikades, nende värvide nimel anti tõotusi, et võidelda ja vastu pidada. Sini-must-valgel polnud küll enam mingisugust eluõigust, ent ta elas edasi - Eestis nende inimeste hinges, kes teadsid ja mäletasid, Läänes võis ta aga lehvida vabalt. Peale Nõukogude Liitu inkorporeerimist algas nõukogude võimu poolt ajujaht kõigele rahvuslikule ning omariiklust meenutavale. Erandiks polnud sini-must- valged värvid. Vastupidi - lipu hoidjaid ja demonstreerijaid ootas ees kindel arreteerimine, mõnel juhul lõppes see koguni mahalaskmisega. Saksa okupatsiooni algusega 1941. a. suvel ilmusid peidetud lipud uuesti välja, kuid mitmetel puhkudel oli sini-must-valge kasutamine siiski keelatud: rahvuslikel
maapinnast. Lipuvardad ja -mastid on soovitav värvida valgeks. Milleks heisata lipp? Riigilipp on riigi ja tema kodanikkonna võrdkuju. Riigilipu heiskamine näitab üles austust ja armastust oma kodumaa vastu. Mastivimpel Enamasti on mastivimplid nn pöörlevad vimplid, mille pikkuseks arvestatakse kuni pool lipumasti kõrgusest. Lipuna heisatavad vimplid on tavaliselt lühemad. Mastivimpli suureks eeliseks on see, et seda ei pea õhtuti langetama. Vimpel võib lipumastis lehvida kasvõi aastaringselt, kui väljanägemine seda lubab. Lipupäevadel asendatakse vimpel (ka rahvusvärvides vimpel) riigilipuga. Vapp Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, mil Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna (Revali) linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsete lehtedega ümbritsetud kuldsel kilbil kujutatud kolm sinist , sammuvat, otsavaatavat (passant gardant) lõvi
see sündsal viisil hävitada. · Lähtudes heast tavast loetakse lipu sündsal viisil hävitamiseks tema lahtilõikamist värvilaidude kaupa ning seejärel tekkinud riidetükkide põletamist mitteavalikult või diskreetses pakis prügikasti viskamist. Vimplid · Mastivimplid heisatakse lipumasti ajal, mil seal ei lehvi mastilipp. · Lipupäevadel asendatakse mastivimpel lipuga. · Mastivimpel võib mastis lehvida ööpäev läbi, elavdades ja kaunistades koduaedu ning asutuste ja firmade hoonete esiseid haljasalasid. · Vimpli soovitatav pikkus on pool lipumasti kõrgusest. EESTI RIIGIVAPP · Eesti Vabariigi tunnus on riigivapp. · Riigivapi kasutamine annab märki riigi toimimisest, osutab riigivõimu rakendumisele ning visualiseerib põhiseadusliku korra kehtivust. · Riigivapi kasutamine tagab visuaalse sidususe riigi ja tema allüksuste vahel ning usaldusväärse
Puskinist kui inimesest tahan ma teile rääkida, armsad lapsed." Nõnda algas Slopasev oma kõnet, kui oli võtnud istet kateedril. Aga ta ei saanud kuigi kauaks istuma jääda, sest ta vaimustus peagi iseoma sõnust ja nõnda pidi ta tõusma esiti püsti, siis kikivarbaile ja lõpuks, ekstaasi kõrgeimal hetkel, seisis ta, käed veheldes laiali, rinnukil vastu kateedrit, nagu tahaks ta lendu tõusta ja Puskini vaimuna lehvida õpilaste peade kohal, omal nägu tursunud ja silmad punased kui verelomp. See oligi silmapilk, kus haampalgi tagant laest laskus härra Slopasevi virvendavate silmade ette midagi pisikest ja nigelat, mis vehkles pisut oma ihuliikmetega ja kadus siis sama ootamata, nagu ta ilmunudki. Slopasevi pahem käsi, mis õpilaste poole välja sirutatud, jäi kivistunult kangeks, kuna parem tegi mingisuguseid ebamääraseid liigutusi ja kattis siis silmad, nagu tahaks ta sealt midagi kinni kahmata