B, C, K- Viliköögiviljad 0,7% 3% Väga palju 0,1% 95% vit. Joonis 12. Köögiviljade keemiline koostis • A – provitamiin: porgand, petersell, till, seller, harilik sibul, kõrvits, bataat • B – vitamiin: kartul, rohelised köögiviljad ja lehtviljad, avokaado, porgandid, maguskartul (bataat) • C – vitamiini: sisaldavad enamik köögivilju • D – vitamiini: ei leidu köökiviljades 13 • E – vitamiini: rohelised köögiviljad-lehtviljad, oliivid, kapsas, brokkoli, seller • Rauda: rohelised lehtviljad (rooma salat, spinat, lehtkapsas...) suvikõrvits, kartul, brokkoli
käes intensiivse, oranzikaspunase leegiga. Kaltsiumi reaktiivsus Keemia poolest on kaltsium üks reaktiivsemaid ning pehmemaid metalle. Kaltsiumil on suurem elektriline takistus ehk väiksem elektrijuhtivus kui vasel või alumiiniumil, kuid kaltsiumi reaalset kasutamist elektriseadmetes takistab selle suur reaktiivsus õhuga kokkupuutel. Kaltsiumiallikad Parimateks kaltsiumiallikateks on vetikad jt mereannid, rohelised lehtviljad, rooskapsas, mandlid ja seemned (eriti seesamiseemned), luudega kalad, aga ka piimatooted. Siiski on oluline teada, et valgurikastest toitudest ei saa keha kaltsiumi kõige paremini kätte, seetõttu ei tasu vaid piimatooteid oma menüüs peamise kaltsiumiallikana kasutada. Samuti peab teadma, et kaltsium omastub vaid siis, kui kehas on ka piisavalt D-vitamiini ning fosforit. Kaltsiumi looduses puhtal kujul ei leidu. Harilikult leidub
• normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks • stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks • aitab nahaprobleemide korral: leevendab aknet, ekseeme ja psoriaasi • puudujääk organismis soodustab kehakaalu tõusu Allikad ja RDA • Päikesepaiste • Toit: – tursamaksõli – kalad (makrell, lõhe ja heeringas) – või ja munakollane – maks – piim – aedviljad (parimad tumerohelised lehtviljad) • RDA - 7,5–10µg 5 µg D-vitamiini sisaldub näiteks: • 2 g kalamaksaõlis • 15 g suitsuangerjas • 50–60 g küpsetatud lõhes • 60 g soolaheeringas • 120 g munakollastes • 600 g hautatud maksas • 10 l piimas Vitamiini saamine Kolekaltsiferool imendub peensooles (mitsellides) Imendunud vitamiin maksa (vitamiini siduv valk DBP), oksüdeerub 25-hüdroksükaltsiferooliks Neerudesse, kus ta muundub hormooniks kaltsitriool
Neist võib valmistada ka vormitoite(näiteks aedviljapitsa).Köögivilju gratineeritakse ahjus või salamandris 200-200 o C juures pruuni kooriku tekkimiseni. Toorsalateid valmistatakse noortest värsketest aedviljadest.Ühekorraga valmistatakse täpselt nii palju salatit , kui ära süüakse, seistes väheneb salati väärtus, halveneb maitse ja värvus.Aedvilju võib peenestada mitmel viisil : · Lehtviljad(leht- ja peasalat,spinat,oblikas,kress) rebitakse või lõigatakse väiksemateks tükkideks. · Juurviljad ja teised kõvemad aedviljad(porgand,peet,kaalikas,mädarõigas,seller,must ja valge rõigas,õun jms.) riivitakse mitmesuguse jämedusega riividel. · Viliaedviljad ja teised pehmemad aedviljad(kurk,tomat,kõrvits,sibul,redis,õun,kapsas,jm) lõigatakse ketasteks,kuubikuteks, sektoriteks,kangideks või ribadeks.
Kui vett on organismis vähe (sh toidumassis, mida viiakse kehast välja), püsib mass liiga kaua soolestikus ja toksiinid imenduvad kehasse tagasi. Lisaks tõmbab pärasool siis ka kehast vedelikku välja, et vedeldada väljaheidet, mis omakorda võib viia vedelikupuuduseni rakkudes. Rohkem tuleks tarbida aed- ja puuvilju, eriti neid, mis sisaldavad rikkalikult antioksüdante nagu porgand, tomat, marjad, punapeet, viinamarjad, rohelised lehtviljad, paprika. Head on kapsalised ehk valge peakapsas, punane kapsas, lillkapsas, brokoli, rooskapsas, lehtkapsas ja nuikapsas. Kasuks tulevad ka redised, kaalikas, naeris, spargel ja laugulised (sibul, punane sibul, küüslauk). Köögiviljadest, puuviljadest, täisteraviljadest ja kaunviljadest saame ka piisavas koguses kiudained, mis on üliolulised seedesüsteemi paremaks toimimiseks ning ühtlasi toiduks headele bakteritele. Seedesüsteem vajab puhastumiseks mitmeid olulisi mineraalaineid,
annaabi.ee 
