Aasta 1905 oli tähtis aasta autonduse ajaloos, kuna siis pöörati auto müük tavakasutajale, mitte autohuvilistele ja entusiastidele. Nende viieteist aasta jooksul muutusid tähtsusetuks uus disain ja uued kütused. Selle ajastu sees oli uute tehnoloogiate loomine kiire, kuna väiksemad firmad tahtsid pääseda suurte nimede kõrvale tootmises. Tähtsamad uued süsteemid olid elektriline süütesüsteem, iseseisev vedrustus ja pidurite paigutamine igale rattale. Hakati kasutama lehtvedrusid vedrustuses ja teras tuli puidu asemele keredisainis. Kasutusse võeti ka ülekandesüsteemid ja turvaklaasid. USA-s tuli 1907. ja 1912. Aasta vahel moodi kõrgetel ratastel paiknev kere, mida hakkasid tootma üle 75 erineva kompanii. 1912. Aastal populariseerisid Hupp (USA) ja BSA (Suurbritannia) ainult terasest valmistatud keresid ning 1914. Aastal ühines nendega ka Dodge. Parimad näited tolleaegsetest autodest on Fordi Mudel T, mis oli kõige levinum ja
See antakse teatud kohtade kauguste vahena millimeetrites. Sõidu ajal kokkujooks kaob, sest mitmesugused jõud pööravad liigendlõtkude arvel rattaid laiali. Kalle on ratastel selline, et nad on ülalt õige vähe laiali. See aitab rattaid telje otsas hoida. Väikese kokkujooksu korral ei hoia auto otsesuunda, suur kokkujooks kulutab rehve. Esisildadel võivad olla kohad, millest saab reguleerida nii kokkujooksu kui ka kaldeid. Tagasilla vetruvad osad on leht-, keerd- või torsioonvedrud. Lehtvedrusid kasutatakse veoautodel ja suurematel sõiduautodel. Need kinnituvad keskelt silla tala külge. Eesmine ots ühendatakse kere kanduriga sõrme abil, tagumise otsa ja kere vahel on kiik, mis laseb painduval vedrul pikeneda ja lüheneda. Keerdvedrude kasutamise korral suunavad silla liikumist reaktiivvardad (pikivardad ja põikvarras). Varraste otstes on kummipuksidega liigendid. Pikivardad kannavad üle veo- ja pidurdusjõudu. Põikvarras (stabilisaatorivarras) on
terases tavaliselt heleda võrguna või terakeste ahelana perliiditerade vahel või nõeltena nende sees. 13. Terase struktuur Vedruterased Keerd-, spiraal- ja lehtvedrusid ning teisi elastseid Terase puhul paigutuvad raua kristallivõresse detaile iseloomustab see, et neis kasutatakse ainult süsiniku või legeerivate elementide aatomid. Terase struktuuri terase elastsust; plastne deformatsioon on lubamatu. moodustavad terad, mille ulatuses kristallivõre on Seega on vedrumaterjalile peamine nõue orienteeritud üheselt. Tera suurus sõltub väga paljudest kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul
käänmikke. Tala toetub laagrile ja käänmikupolt on vertikaalkoormusest vaba. Esiratta rumm pöörleb käänmikutapil kahel laagril. Sõltumatu vedrustusega esisillad on kasutusel väikeveoautodel. See on ehituselt sarnane sõiduautode harkvedrustusega, mille põhiosad on alumine ja ülemine õõtshark ning nende vahele läbi käänmikupoldi seotud käänmik. Auto liikumisel ratastelt kerele kanduvate tõugete pehmendamiseks kasutatakse vedrusid. Suurveoautodel kasutatakse põhiliselt lehtvedrusid, millised asetatuna sildade ja raami vahele, võtavad ühtlasi vastu auto kiirendusel ja pidurdusel tekkivad jõud. Vedrustuse liigitused: Lehtvedrud: 1) Poolellipsvedru ( tagasillal reeglina koos abivedruga ) 2) Paraboolvedru, mis on kergem, pehmem, kulub vähem ( vedrulehed puutuvad kokku ainult otstest ja keskelt ) 3) Õhkvedrustus kasutatakse juba 1935. Aastast, kuid laiem kasutamine terasvedru asemel algas 1950-ndatel
talub hästi löökkoormusi. Parendatavaist terastest valmistatakse enamik masinaosi: võllid, hoovad, teljed jms. Termotöötlemine võimaldab oluliselt parandada mittelegeerkonstruktsiooniteraste mehaanilisi omadusi. Võrreldes ühekordse töötlemise normaliseerimisega, mil moodustub perliitstruktuur, on kahe- kordse töötlemise parendamise (karastamine + kõrgnoolutamine) tulemusena tekkiv struktuur pare mate omadustega. Vedruterased Keerd-, spiraal- ja lehtvedrusid ning teisi elastseid detaile iseloomustab see, et neis kasutatakse ainult terase elastsust; plastne deformatsioon on lubamatu. Seega on vedrumaterjalile peamine nõue kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud töötavad vahelduvtsüklilistel koormustel, siis on tähtis ka vedruteraste väsimuspiir; sitkus- ja ka plastsusnäitajad olulist rolli ei mängi. Vedrud tehakse 0,5...0,7% süsinikusisaldusega terasest, mis on legeeritud räni ja mangaaniga.
+ kõrgnoolutamine) tulemusena tekkiv struktuur C30E 0,3 - 300 500 40 paremate omadustega. C45E 0,45 - 370 630 25 28Mn6 0,28 1,6 Mn 440 650 40 Vedruterased 34Cr4 0,34 1,2 Cr 460 700 40 Keerd-, spiraal- ja lehtvedrusid ning teisi elastseid 34CrMo4 0,34 1,2 Cr 550 800 45 detaile iseloomustab see, et neis kasutatakse ainult 0,3 Mo terase elastsust; plastne deformatsioon on luba- 34CrNiMo6 0,34 1,7 Cr 800 1000 45 matu. Seega on vedrumaterjalile peamine nõue 1,7 Ni kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud 0,3 Mo töötavad vahelduvtsüklilistel koormustel, siis on 1)
C45E 0,45 - 370 630 25 28Mn6 0,28 1,6Mn 440 650 40 34Cr4 0,34 1,2Cr 460 700 40 34CrMo4 0,34 1,2Cr 0,3Mo 550 800 45 34CrNiMo6 0,34 1,7Cr 1,7Ni 0,3Mo 800 1000 45 20 c) Vedruterased Keerd-, spiraal- ja lehtvedrusid ning teisi elastseid detaile iseloomustab see, et neis kasutatakse ainult terase elastsust; plastne deformatsioon on lubamatu. Seega on vedrumaterjalile peamine nõue kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud töötavad vahelduv-korduvatel koormustel, siis on tähtis ka vedruteraste väsimuspiir; sitkus- ja plastsusnäitajad olulist tähtsust ei oma. d) Kuullaagriterased Rull- ja kuullaagrite töötingimuste iseärasus on kõrgest survest tingitud materjali lokaalne
S690 QL1 P 1,5 Cr 690 -60 + kõrgnoolutamine) tulemusena tekkiv struktuur 0,7 Mo paremate omadustega. 0,5 Cu 0,12 V Vedruterased 1) N normaliseeritult, P parendatult Keerd-, spiraal- ja lehtvedrusid ning teisi elastseid 2) C-sisaldus 0,2% detaile iseloomustab see, et neis kasutatakse ainult terase elastsust; plastne deformatsioon on luba- matu. Seega on vedrumaterjalile peamine nõue Tabel 1.12. Külmvormitav külmvaltsteras (leht, kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud
annaabi.ee 
